Euroopa haavatavus väljaspool Euroopat toimuva pilvandmetöötluse mõju suhtes

Rahvusvaheline kaubandus, reisimine, telekommunikatsioon ja muud globaliseerumise aspektid suurendavad tõenäosust, et kliimamuutuste mõju ulatub kaugemale piirkondadest või riikidest, kus need esinevad. Selliseid tagajärgi nimetatakse kliimamuutuste „piiriüleseks mõjuks“ või „kaudseks mõjuks“, „piiriüleseks mõjuks“ või „ülekanduvaks mõjuks“. Need mõjud võivad märkimisväärselt mõjutada kliimamuutuste üldist ohtu piirkondadele, sektoritele ja inimestele. Seetõttu tuleks neid arvesse võtta kohanemispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Piiriülene mõju võib tuleneda ühest äärmuslikust ilmastikunähtusest, mis võib mõjuteede kaudu põhjustada reaktsiooniahela, näiteks ülemaailmsete tarneahelate ajutise katkemise kahjustatud transporditaristu tõttu või mille määravad kindlaks pikaajalised äärmuslikud ilmastikutingimused või järkjärgulised kliimamuutused.

EEA aruande „Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016“ (Kliimamuutused, mõjud ja haavatavus Euroopas 2016. aastal) peatükis 6.4 analüüsitakse väljaspool Euroopat toimuvate kliimamuutuste piiriülest mõju, millel on Euroopa territooriumile kaudne doominoefekt. Kättesaadava kirjanduse põhjal on selles kindlaks määratud kuus peamist arengusuunda: i) põllumajandustoormega kauplemine, ii) mittepõllumajandustoormega kauplemine, iii) taristu ja transport, iv) geopoliitika ja julgeolekuriskid, v) inimeste ränne ja vi) rahastamine (vt joonis 1).

Joonis 1. Kuus peamist kaudse mõju avaldumise viisi Euroopas (EEA, 2017).

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet.
Märkus: Mõjuahelad on paigutatud kaardile meelevaldselt; seetõttu ei osuta nooled ühelegi valdavale geograafilisele suunale, kust need mõjud võiksid Euroopat mõjutada (Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016“).

Nagu on märgitud EEA aruande peatükis 6.4, on kõige kindlamad tõendid selle kohta, et Euroopa on tundlik piiriülese mõju suhtes, kliimast tingitud üleilmse hinnavolatiilsuse majanduslik mõju; häired transpordivõrkudes, näiteks sadamates; ning muutused Arktika keskkonnas, näiteks uued laevateed.

Euroopa Vahemere piirkond on tunnistatud põllumajandustoorme voogude šokkide suhtes kõige haavatavamaks, kuna see sõltub suurel määral väljastpoolt Euroopat pärit impordist. Äärmuslikud ilmastikunähtused väljaspool Euroopat on juba avaldanud Euroopale negatiivset mõju. Näiteks hävitas Venemaa kuumalaine 2010. aastal umbes 30 % Venemaa teraviljasaagist ja aitas kaasa nisu maailmaturuhindade 60–80 % tõusule. 2008. aasta ülemaailmne riisikriis, mille ajal riisi maailmaturuhind mõne kuu jooksul neljakordistus, oli osaliselt tingitud muu hulgas Austraalia pikast põuast.

Toiduhindade volatiilsus mõjutab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt rohkem madala sissetulekuga elanikkonnarühmi kõigis Euroopa osades.

Eeldatakse, et väikesed, avatud ja kõrgelt arenenud Euroopa majandused on haavatavad peamiselt mittepõllumajanduslike kaupade voogude šokkide suhtes. Sellise kaudse mõju näideteks on kõvaketaste nappus ja sellega seotud hinnataseme tõus, mille põhjustas tõsine üleujutus Tais 2011. aastal, ning söeekspordi vähenemine ja maailmaturuhindade tõus, mille põhjustasid äärmuslikud üleujutused Ida-Austraalias 2010/2011. aastal.

Kliimamuutuste ja äärmuslike sündmuste mõju transporditaristule väljaspool Euroopat (nt maanteed, torujuhtmed, raudteed, sillad, sadamad, lennujaamad ja tunnelid) võib avaldada ülekanduvat mõju ka Euroopas. Näiteks 2005. aastal hävitas orkaan Katrina suure osa New Orleansi sadamast Ameerika Ühendriikides, põhjustades ülemaailmse naftapakkumise ajutise puudujäägi ja ülemaailmse naftahinna ajutise tõusu.

Kliimamuutused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas võivad suurendada Euroopa geostrateegilisi riske. Hiljutised uuringud näitavad, et mõnes neist piirkondadest ületab temperatuur 21. sajandi lõpus inimese kohanemisvõime künnise. Lisaks ohustab meretaseme tõus üha enam rahvarohkeid rannikualasid, nagu Niiluse delta, kuhu on koondunud suur osa Egiptuse elanikkonnast ja põllumajandusmaast. Enneolematud kliimatingimused koos sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste teguritega võivad piirkondlikku ebastabiilsust veelgi suurendada. See kasv võib omakorda kaasa tuua Euroopasse suunduvate pagulas- ja rändevoogude märkimisväärse suurenemise, millel võib olla poliitiline ja julgeolekualane mõju.

Rahastamisviis viitab kliimamuutuste mõjule, mis võib häirida avaliku ja erasektori kapitalivooge, näiteks välismaised investeeringud, võõrtöötajate rahaülekanded või rahvusvaheline kindlustus, millel on tagajärjed eri riikide rahavoogudele. Näiteks langes märkimisväärne osa orkaan Katrina kindlustuskuludest 2005. aastal Londoni aktsiaturgudel. Äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise ja intensiivsuse prognoositud suurenemine paljudes maailma osades esitab väljakutse kindlustussüsteemidele, määrates kindlustusmaksete suurenemise ja kindlustuskatte vähenemise, kuid pakub ka Euroopa kindlustusseltsidele uusi võimalusi investeerida arengumaadesse.

Mitme uuringu kohaselt peaks Euroopa haavatavus kliimamuutuste piiriüleste mõjude suhtes lähikümnenditel suurenema, kuid kvantitatiivsed prognoosid ei ole veel kättesaadavad.