sõnastik

CMIP5

Kliima modelleerimise rühmad koordineerivad oma mudeliuuendusi ja simulatsioone vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hindamisaruannete ajakavale. Ühendatud mudeli võrdlusprojekt (CMIP) on koordineeritud simulatsioonide kogum, mida juhivad paljud erinevad mudelid. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2013. aasta viiendas hindamisaruandes (AR5) esitati kliimamudeli simulatsioonid CMIP5 põhjal.

Kastepunkti temperatuur

Temperatuur, milleni õhk tuleb jahutada, et see veeauruga küllastuks.

ERA5

ERA5 ühendab suure hulga ajaloolisi ilmavaatlusi üldisteks hinnanguteks, kasutades täiustatud modelleerimis- ja andmete assimileerimissüsteeme.

Oluline kliimamuutuja

Oluline kliimamuutuja (ECV) on füüsiline, keemiline või bioloogiline muutuja või omavahel seotud muutujate rühm, mis aitab kriitiliselt kaasa Maa kliima iseloomustamisele.

Üldine korrigeerimismehhanism

Ülemaailmne kliimamudel. Kliimamudelites kasutatakse Maa kliimat mõjutavate protsesside ja vastasmõjude kirjeldamiseks valemeid. Need hõlmavad planeedi atmosfääri, ookeane, maismaad ja jääga kaetud piirkondi.

Tõenäoliselt

66 % esinemise tõenäosus, nagu on määratletud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) mõõtemääramatuse skaalal, mis vastab 17.–83. protsentiili vahemikule.

Liikuv keskmine

Aegridade andmete suhtes kohaldatakse liikuvat keskmist, et tasandada lühiajalisi kõikumisi ja tuua esile pikemaajalised suundumused. Ajaaknas olevad punktid keskmistatakse ja aken liigub ajateljel. Näiteks 30 aasta keskmises on 1996. aasta väärtus 1981.–2010. aasta väärtuste keskmine.

Mitme mudeli ansambel

Kui erinevad globaalsed kliimamudelid (GCM) on loodud simulatsioonide läbiviimiseks, mis kõik järgivad samu juhiseid lähtetingimuste, ajalooliste andmete ja projitseeritud andmete kohta, on see simulatsioonide komplekt tuntud kui mitme mudeli ansambel.

NUTS

EUROSTATi NUTSi liigitus (statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuur) on hierarhiline süsteem ELi ja Ühendkuningriigi majandusterritooriumi jagamiseks. NUTS-0: Riigid, NUTS-1: peamised sotsiaal-majanduslikud piirkonnad, mille rahvaarv on 3–7 miljonit, NUTS-2: põhipiirkonnad regionaalpoliitika rakendamiseks, mille elanikkond jääb 800 000 ja 3 miljoni vahele, ning NUTS-3 piirkonnad: väikesed piirkonnad konkreetsete diagnooside jaoks, mille populatsioonid jäävad vahemikku 150 000–800 000.

Protsentiil

Statistikas on protsentiil (ehk sentiil) väärtus, millest allpool on teatav protsent andmete jaotuse väärtustest.

Kiirgusjõu kasutamine

Kiirguslik sundimine (või kliima sundimine) on energiavoo muutus atmosfääris, mida põhjustavad looduslikud või inimtekkelised tegurid, mõõdetuna vattides meetri kohta.

RCP4.5

RCP4.5 on stabiliseerimisstsenaarium, mille puhul kogu kiirgussurve stabiliseerub 4,5 W/m2 juures vahetult pärast 2100. aastat.

RCP8.5

RCP8.5 iseloomustab kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine aja jooksul, see esindab stsenaariume, mis viivad suure kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tasemeni ja mille kiirgussurve on 2100. aastal 8,5 W/m2.

Suhteline õhuniiskus

Veeauru kogus õhus protsendina veeauru kogusest, mis on vajalik küllastamiseks samal temperatuuril.

Stsenaarium

CMIP5 stsenaariume nimetatakse representatiivseteks kontsentratsiooniradadeks. Need on representatiivsed, sest need on üks mitmest erinevast stsenaariumist, millel on sarnased kiirgusjõu ja heite omadused.

Standardhälve (standardhälve)

Standardhälve (SD) on väärtuste kogumi varieeruvuse mõõt. Väike standardhälve näitab, et väärtused kipuvad olema keskmise lähedal, samas kui suur standardhälve näitab, et väärtused on hajutatud laiemasse vahemikku.

SSP

Ühised sotsiaal-majanduslikud võimalused on prognoositud sotsiaal-majanduslike üleilmsete muutuste stsenaariumid kuni aastani 2100. Neid kasutatakse erinevate kliimapoliitikatega kasvuhoonegaaside heitkoguste stsenaariumide tuletamiseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendas hindamisaruandes kliimamuutuste kohta.

SSP5–8,5

Väga suure ühisplatvormi (vt eraldi kirje) kasvuhoonegaaside heite stsenaarium: CO2 ekvivalentheide kolmekordistub 2075. aastaks.

SSP5–4.5

Vahepealne ühisplatvormi (vt eraldi kirje) kasvuhoonegaaside heite stsenaarium: CO2-ekvivalentheide ligikaudu praegusel tasemel kuni 2050. aastani, seejärel väheneb, kuid ei jõua 2100. aastaks nullini.