4.3 Kohanemisvõimaluste prioriseerimine

Võimalike kohanemisvõimaluste hindamise põhjal tuleks teha valik kataloogi kogutud kõige sobivamatest. Kõige sagedamini võib mitut kriteeriumi hõlmav analüüs osutuda kasulikuks eelistatud variantide järjestamisel ja valimisel, mis töötatakse välja konkreetseteks meetmeteks. Kohanemismeetmete eelistatud loetelu tuleks kokku leppida ka sidusrühmadega ning sidusrühmad tuleks kaasata rannikuala hindamisse, et lisada hindamisse erinevad väärtused ja kriteeriumid.

Rakendamiseks sobivate kohanemisvõimaluste valimisel ja prioriseerimisel alustatakse ettevaatlikust lähenemisviisist, tunnistades, et tõhusaks kohanemiseks on mitmeid elujõulisi võimalusi ja nende kombinatsioone. Mõned neist sobivad paremini rakendamisega seotud riskide minimeerimiseks isegi riskide ja kasuga seotud ebakindluse korral. Neid võimalusi nimetatakse:

• „no-regrets adaptation options” (kahetsusväärsed kohanemisvõimalused), mis on väärtuslikud, olenemata tulevaste kliimamuutuste ulatusest;
• vähe kahetsusväärsed variandid, mis on kohanemismeetmed, millega seotud kulud on suhteliselt väikesed ja millest saadav kasu, olgugi et see realiseerub peamiselt prognoositavate tulevaste kliimamuutuste tingimustes, võib olla suhteliselt suur;
• „Win-Win võimalused“ – kohanemismeetmed, mis annavad soovitud tulemuse kliimariskide minimeerimisel või võimalike võimaluste ärakasutamisel, kuid millel on ka märkimisväärne panus muu sotsiaalse, keskkonnaalase või majandusliku eesmärgi saavutamisse;
• „paindlikud või kohandatavad juhtimisvõimalused” – võimalused, mida saab hõlpsasti (ja väikeste kuludega) kohandada, kui asjaolud muutuvad võrreldes algselt tehtud prognoosidega;
• „Mitme kasuteguriga variandid“ tagavad koostoime muude eesmärkidega, nagu leevendamine, katastroofiohu vähendamine, keskkonnajuhtimine või kestlikkus (nt ökosüsteemipõhised lähenemisviisid annavad tavaliselt sellist mitmesugust kasu).

Kliimamuutuste võimalike tulevaste mõjude suure ulatuse ja nendega kaasneva ebakindluse tõttu tuleks selliseid võimalusi eelistada. Keskendumine mitmesuguse kasuga variantidele võib hõlbustada ka seotud meetmete rahastamist, koondades ressursse ja pannes rõhku jagatud kasule, mis kaalub üles investeeringud.

Praktikas toimib iga kohanemismeede erinevalt mitme omavahel vastuolus oleva kriteeriumi alusel, mida tuleb hinnata ja otsuste tegemisse integreerida (vt etapp 4.1). Mitut kriteeriumi hõlmav analüüs (MCA) pakub struktureeritud lähenemisviisi, et määrata kindlaks üldised eelistused alternatiivsete variantide hulgast, kui variantidel on mitu eesmärki. Rannikualade puhul on kindlaks määratud soovitavad eesmärgid ning vastavad atribuudid või näitajad on kindlaks määratud etappides 4.1 ja 4.2 kogutud teabeelementide põhjal.

Näitajate tegelik mõõtmine põhineb kvantitatiivsel analüüsil, mis põhineb punktide andmisel, järjestamisel ja kaalumisel. Koos majanduslike kulude ja tuludega võib välja töötada erinevaid keskkonna- ja sotsiaalseid näitajaid. Sõnaselgelt tunnustatakse asjaolu, et kohanemisotsuseid mõjutavad mitmesugused nii rahalised kui ka mitterahalised eesmärgid. Üksikasjalik teave kliimamuutustega kohanemise vahendite ja meetodite kohta on esitatud allpool esitatud allikates.

Mõjutatud sidusrühmade kaasamine (vt etapp 1.6),et arutada kriteeriume ja nende osakaalu kohanemisvõimaluste prioriseerimisel ja valimisel ning teha nende kohta otsus, on oluline, et saavutada suure sotsiaalse võrdsuse ja heakskiiduga valikuvõimaluste kogum.

Kui valikute prioriseerimine ja valimine on lõpule viidud, tuleb need integreerida kohalikku kohanemisstrateegiasse või tegevuskavasse, millega nähakse ette nende rakendamise raamistik ja kavandamine, nagu on kirjeldatud käesoleva vahendi 5. etapis.