All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
An official website of the European Union | How do you know?
Environmental information systems
ET
Kirjeldus
Suuremat tähelepanu pööratakse merevesiviljeluse ruumilisele planeerimisele, sealhulgas riskipõhisele tsoneerimisele ja asukoha määramisele, võttes arvesse vesiviljelustööstuse kasvavat arengut. Selle eesmärk on tagada mereruumi kõige õiglasem kasutamine selle tegevuse jaoks, toetades tootmist, minimeerides konflikte muude kasutusviisidega ja säilitades keskkonnaalase terviklikkuse.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO,2018, FAO,2017) toetab olulise kohanemismeetmena merevesiviljeluse tsoonideks jaotamist ja ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ning kliima varieeruvuse ja kliimamuutuste arvessevõtmist. Kohanemisstrateegiana soovitatakse programmist „Horisont 2020“ rahastatava projekti ClimeFish juhtumiuuringutes ka asjakohast asukohtade valikut, mida toetab paindlik õigusraamistik, mille eesmärk on tagada, et mereandide tootmise kasv toimuks piirkondades ja liikide puhul, kus on võimalik jätkusuutlik majanduskasv, võttes arvesse eeldatavaid kliimamuutusi. Riskipõhine tsoonideks jaotamine ja asukoha kindlaksmääramine võib aidata vältida kliimariskide suhtes eriti haavatavaid alasid ja valida kultiveeritud liikide jaoks kõige sobivamad alad, võttes arvesse nii praegust olukorda kui ka kliimamuutustest tulenevaid probleeme keskpikas ja pikas perspektiivis. Kogu protsess võimaldab minimeerida võimalikku majanduslikku kahju, mis võib tuleneda valikutest, milles ei võeta arvesse kõiki riske ja probleeme.
Riskipõhist tsoonideks jaotamist ja alade valimist on vaja nii piirkondades, kus vesiviljelus hakkab arenema, kui ka piirkondades, kus vesiviljelus on juba arenenud ja selle ümberpaigutamist piiravad keskkonnaprobleemid ja vastuolud muude kasutusviisidega. Olemas on palju erinevaid ruumilisi vahendeid ja mudeleid, nagu on kirjeldatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO)vastavasisulises väljaandes (FAO, 2017). Uusi teadmisi on saadud projektist Aquaspace (mida rahastati ELi programmist „Horisont 2020“), mille eesmärk oli mõista vesiviljeluse laiendamise ruumilisi ja sotsiaal-majanduslikke piiranguid ning katsetada vahendeid nende piirangute ületamiseks. Täpsemalt andis Aquaspace välja töövahendid, mis sisaldasid teavet projekti käigus katsetatud vahendite kohta, et aidata ja toetada eesmärki teha vesiviljelusele kättesaadavaks rohkem kvaliteetset ruumi. Programmist „Horisont 2020“ rahastatud projektiga TAPAS (vesiviljeluse jätkusuutlikkuse hindamise ja planeerimise vahendid) on arendatud uusi teadusuuringuid, et edendada ja tugevdada Euroopa vesiviljeluse keskkonnasäästlikkust, pakkudes ka vesiviljeluse kohapealse valiku mudeleid, kasutades mitmeid olemasolevaid, kohandatud ja hiljuti välja töötatud mudeleid.
Ruumilise planeerimise protsessi raames on tsoonideks jaotamise etapi eesmärk teha kindlaks vesiviljeluseks potentsiaalselt sobivad laiad alad, mida nimetatakse ka vesiviljeluse jaoks eraldatud aladeks (AZA), et tagada vesiviljeluse integreerimine aladesse, mida juba kasutatakse muudel eesmärkidel. Tsoonideks jaotamine peaks hõlmama täielikku riskianalüüsi, milles tehakse kindlaks eduka tootmise peamised ohud. Arvesse tuleb võtta ka kliimaga seotud riske, et tagada vesiviljeluse edu, võttes arvesse, et sektor on haavatav paljude potentsiaalselt katastroofiliste kliimahäirete suhtes. Kliimariskid hõlmavad otsest kahju, mida põhjustavad tõsised lained, loodete ja tormide järsud tõusud, samuti aeglast mõju, mis põhjustab merevee füüsikalis-keemiliste tingimuste muutumist (nt temperatuuri tõus, hapestumine), ning sellega seotud kaudseid mõjusid, nagu haiguste levik, kahjulik vetikate õitsemine ja hüpoksia. Muude kliimaga mitteseotud riskide hulgas on kliimariskid, mis on seotud näiteks keskkonna (saaste), tervise (bioturvalisus) ja sotsiaalsete konfliktidega.
Kui merevesiviljeluseks sobivad laiad alad on kindlaks määratud, tagab asukoha kindlaksmääramise etapp, et kasvandused asuvad konkreetses kohas, millel on nõuetekohased omadused, mis võimaldavad edukat tootmist. Koha valikul võrreldakse koha biofüüsikalisi omadusi valitud organismide kultuurivajadustega ja põllumajandusettevõtete toimimisnõuetega. Hindamine peaks hõlmama ülevaadet kohalikest kliimatingimustest (ajaloolised andmed), kliima muutlikkusest tulenevatest riskidest (nt tormid) ja pikaajalistest suundumustest (nt temperatuuri tõus ja soolsuse muutus). Kogu tsoonideks jaotamise ja asukoha määramise protsessi eesmärk on minimeerida konflikte teiste sektoritega ning kahjulikku mõju ühiskonnale, inimeste heaolule ning ökosüsteemi funktsioonidele ja teenustele vastavalt ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile vesiviljeluse arendamisele.
Kohanemise üksikasjad
IPCC kategooriad
Institutsiooniline: Seadus ja määrused, Institutsiooniline: valitsuse poliitika ja programmidSidusrühmade osalemine
Asjaomaste sidusrühmade kindlakstegemine konsulteerimiseks vesiviljeluse ruumilise planeerimise kõigis etappides on keskne ülesanne, et teha kindlaks probleemid ja võimalikud konfliktid muude kasutusviiside ja keskkonnaga. Euroopa Komisjon julgustab vesiviljeluse säästvaks arendamiseks kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemist. Sidusrühmade hulka kuuluvad tootjad, kohalikud kogukonnad ja/või ettevõtjad, kes sõltuvad vesiviljeluse ja kalanduse väärtusahelatest, tarbijaühendused, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, teadusasutused, muud asjaomase veekogu kasutajad (nt jahisadamad, sadamad, tuulepargid ja vaba aja veetmise võimalused).
Edu ja piiravad tegurid
Nagu on rõhutatud Euroopa Komisjoni 2021. aasta suunistes kestlikuma ja konkurentsivõimelisema vesiviljeluse kohta aastateks 2021–2030, peaks vesiviljeluseks sobivate alade määramine põhinema selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ja vahenditel uute alade kindlakstegemiseks. Selleks et vesiviljelus oleks jätkusuutlik, peaks riskipõhine tsoonideks jaotamine ja asukoha kindlaksmääramine edendama suure keskkonnatoimega vesiviljelustegevust, soodustades näiteks mahepõllumajanduslikku vesiviljelust, säästvaid söödasüsteeme, veterinaarravimite kasutamise vähendamist, liikide mitmekesistamist ja integreeritud multitroofseid vesiviljelussüsteeme (IMTA). See soodustab ökosüsteemi taastamist ja ökosüsteemi teenuste osutamist kooskõlastaastava vesiviljelusepõhimõtetega.
Pikaajalise kliimamuutujate andmestiku puudumine ning ebakindlus kliimamuutuste piirkondlikes ja allpiirkondlikes prognoosides võib piirata võimalust lisada kliimamuutuste ja varieeruvuse hindamine nõuetekohaselt vesiviljeluse riskipõhisesse tsoonidesse ja asukohtadesse.
Kulud ja tulud
Vesiviljelussektori riskipõhise tsoneerimise ja asukoha määramise eesmärk on vältida majanduslikku kahju, mis tuleneb ebasoodsate kliimatingimuste jaoks sobimatute ja kliimamuutuste suhtes haavatavate alade valimisest.
Kulud hõlmavad vahendite kasutamist ja kogu vesiviljeluse ruumilise planeerimise protsessis vajalike mudelite rakendamist. Kulud on seotud nii tarkvaralitsentsiga (kui see ei ole avatud lähtekoodiga) kui ka inimressursside ja ajaga, mis on vajalik vahendite kasutamiseks piisavate tehniliste oskuste ja koolituse saamiseks. Aquaspace’i projekti raames tõsteti projekti juhtuuringutes rakendatud ja katsetatud vahendite ja meetodite üldiseks hindamiseks tehtud SWOT-analüüsis kõige sagedasema nõrkuse elemendina esile vahenditega seotud kulusid.
Õiguslikud aspektid
2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu uued strateegilised suunised, et muuta vesiviljelus kestlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Suunised aitavad ELi vesiviljelussektoril muutuda tugevamaks ja keskkonnasõbralikumaks. Neis on esitatud sektori visioon aastateks 2021–2030, milles võetakse arvesse ka kliimamuutuste mõju ning vajadust muuta vesiviljelus vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Suunistes märgitakse, et koordineeritud ruumiline planeerimine peaks tagama ruumi ja vee eraldamise vesiviljelusele eri tegevuste vahel, säilitades samal ajal ökosüsteemid. Vesiviljelust tuleks edendada eelkõige siis, kui see aitab kaasa looduspõhisele rannikualade kaitsele, ökosüsteemide säilitamisele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Direktiiviga 2014/89/EL on kehtestatud mereala ruumilise planeerimise raamistik, mille eesmärk on edendada meremajanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ja mereressursside säästvat kasutamist. Selle raamistiku kohaselt on liikmesriikide eesmärk aidata kaasa erinevate merendusega seotud majandussektorite, sealhulgas vesiviljeluse säästvale arengule. Kliimamuutustest tulenevad pikaajalised muutused tuleb kaasata planeerimisprotsessi.
Rakendamise aeg
Ruumiline analüüs nõuab piiratud ajakulu (tavaliselt 1-2 aastat), kui vahendid ja andmed on juba kättesaadavad. Kogu protsess, mis hõlmab sidusrühmadega konsulteerimist ja lõplike otsuste tegemist, võib olla aeganõudvam, eriti valdkondades, kus sotsiaalsed ja majanduslikud konfliktid tekitavad märkimisväärset muret.
Eluaeg
Tsoonideks jaotamine ja alade valik peaks olema kohanemisprotsess, mis suudab reageerida uutele teaduslikele edusammudele kliima muutlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas.
Viiteteave
Veebisaidid:
Viited:
FAO, (2018). Kliimamuutuste mõju kalandusele ja vesiviljelusele. Praeguste teadmiste ning kohanemis- ja leevendamisvõimaluste kokkuvõte. FAO, kalanduse ja vesiviljeluse tehniline dokument. ISSN 2070-7010 627.
Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Apr 17, 2025
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?
Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.