Kogukonna juhitud partnerlus rannikualade taastamiseks Maharees’i poolsaarel, Iirimaa

Maharees'i poolsaar on kliimamuutuste mõju suhtes väga haavatav. Iirimaa 2024. aasta riikliku riskihindamise kohaselt muutuvad äärmuslike ilmastikunähtuste ja loodusõnnetuste sagedus ja intensiivsus kliimamuutuste tõttu. Iirimaa ajakohastatud kõrgresolutsiooniga kliimaprognoosid näitavad, et sügis ja talv muutuvad märjemaks (suurenemine kuni 10 % SSP5–8,5 ja 2071–2100 puhul), samas kui suvi muutub prognooside kohaselt kuivemaks (vähenemine 8 % SSP5–8,5 ja 2071–2100 puhul). Lisaks on oodata tugevate sademete hulga olulist suurenemist. Põhja-Atlandi piirkonnas prognoositakse intensiivsete tormide arvu suurenemist ja tormide tõusu võib esineda sagedamini. Koos merevee taseme tõusuga on suurem risk rannikualade üleujutusteks (vt kliimamuutuste valdkondlik kohanemiskava üleujutusriski maandamiseks). Suuremad lained, mis on teadaolevalt juba kümne aasta jooksul tõusnud 0,8 m kõrgusele, suurendavad ka rannikukogukondade riske. Seetõttu on tõenäoline, et rannikualade erosioon lähiaastatel kiireneb.

Maharees'i luidete süsteem, mis kaitseb tombolot tormide ja liivasetete puhumise eest, on viimastel aastakümnetel juba taandunud rohkem kui 40 m võrra. Suurenev tormisagedus ja -intensiivsus ning merevee taseme tõus suurendavad erosioonisurvet. Maharees'i poolsaare elanikud sõltuvad ühest juurdepääsuteest, mis on varem liiva ladestumise tõttu sageli blokeeritud. Kui piisavaid kohanemismeetmeid ei võeta, on oht, et teed katkevad sagedamini. Maharees'i kultuuripärand hõlmab eelkõige kirikut ja surnuaeda, mis pärinevad 13.-14.sajandist. See pärand sai 2012. aasta tormi ajal tõsiselt kahjustada. Kliimaohud, nagu rannikuerosioon ja üleujutused, ohustavad selle kirikliku ala kaitset.

Kasvav turism on lisaprobleem. Eriti suvekuudel meelitavad suurt hulka lühiajalisi külastajaid vee vaba aja veetmise võimalused Maharees'i poolsaarel. Kliimamuutused suurendavad turismipotentsiaali soojemate suvede kaudu. Ajalooline külastajate haldamise ja turismirajatiste (nt parklad) puudumine põhjustas liiklusummikuid. Rannajoonele sisenevate inimeste arvu suurenemine tõi kaasa hapra luidete ökosüsteemi halvenemise ning tõi kaasa rahutuse kohaliku kogukonna ja külastajate vahel.

Rannikuerosioonist ja turismist tulenev kombineeritud surve, mida süvendavad kliimamuutused, kujutab endast tõsist ohtu Maharees’i poolsaare elatusvahenditele ja ökosüsteemidele.

Maharees'i poolsaarele on iseloomulikud mitmekesised rannikuelupaigad, nagu liivaluited, loodete mudalaigud, Atlandi soolaniidud ja suudmealad. Loodete elupaigad toetavad rahvusvaheliselt olulist hulka talvituvaid linde. Seetõttu kuulub Maharees’i poolsaar alates 2002. aastast ELi elupaikade direktiivi kohaselt erikaitsealasse (Traleelaht ja Magharees’i poolsaar, läänest kuni Cloghane’i erikaitsealani). Osa poolsaarest on kaitstud ka ELi linnudirektiiviga (TraleeBay Complex SPA, Dingle Peninsula SPA). Sellest tulenevalt kohaldatakse õiguslikke kohustusi, et vältida kaitsealuste elupaikade ja liikide halvenemist või häirimist. Kultuuripärand on kaitstud riiklike mälestiste seadusega 1930-2014.

Vastutus rannikualade majandamise eest on Iirimaal killustatud ning see lasub arvukatel osakondadel ja avaliku sektori asutustel, kellel on individuaalsed poliitilised eesmärgid ja õigusaktid. Puudub konkreetne ala haldamise kava. Nende probleemidega tuleb tegeleda asjaomastel juhtimistasanditel, et vähendada rannikukogukondade haavatavust.

Maharees'i looduskaitseühingu rakendatud meetmed käsitlevad kohaliku kogukonna ees seisvaid probleeme. Eelkõige on nende eesmärk:

• Säilitada ökosüsteem (taastada kaitsvad liivaluited, hoida ära looduses telkimine, ebaseaduslik parkimine, tulekahju ja jäätmete kaadamine, kontrollida või piirata juurdepääsu haavatavatele aladele).
• Säilitada piirkonna atraktiivsus säästva turismi jaoks (vältida liiva ladestumist, mis viib poolsaarele juurdepääsu ainsa tee blokeerimiseni, edendada nn taastavat turismi, et taastada ja suurendada looduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kapitali, pakkuda külastajatele võimalusi tegeleda luidete ökosüsteemi säilitamisega, säilitada materiaalset ja vaimset kultuuripärandit).
• Edendada kaasavat juhtimist, et majandada rannikuala kestlikul viisil (luua partnerlusi kohalike, piirkondlike ja riiklike sidusrühmadega, edendada alt üles suunatud lähenemisviise rannikualade taastamisele, töötada välja kogukonna juhitud visioon ja kliimamuutustega kohanemise kava, suurendada kohalike elanike ja külastajate teadlikkust luidete ökosüsteemide haavatavusest).

Rannikualade koordineeritud majandamise puudumise tõttu asutas kohalik kogukond 2016. aastal Maharees'i looduskaitseühingu. See hõlmab mitmesuguseid sidusrühmi majutus-, turismi-, põllumajandus-, haridus- ja muudest sektoritest. Lisaks on ühendus loonud partnerlussuhteid kohalike volikogude, riiklike agentuuride, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusasutustega. See on võimaldanud Maharees'i looduskaitseühingul tegeleda Maharees'i poolsaarele avalduva kasvava keskkonnaalase ja sotsiaal-majandusliku survega, rakendades mitmeid kogukonna juhitud lahendusi, näiteks:

· Dune piirdeaiad:

Tuulest puhutud liiva sadestumine blokeeris sageli juurdepääsuteed Maharees’i poolsaarele ning eeldatavasti halveneb see kliimamuutustest tingitud üha sagedasemate ja rängemate tormide tõttu. Seega paigaldas Maharees Conservation Association kohalike vabatahtlike abiga liivaluidete põhja luiteaiad. Tara on edukalt takistanud liiva sadestumist ja teed ei ole pärast sekkumist blokeeritud. Lisaks hoiavad tarad ära inimeste sekkumise luidete taimestikku ja kaitsevad seega luidete süsteemi terviklikkust. Lahendused nõuavad aga pidevat hooldust, kuna need tuleb välja kaevata või asendada.

· Marram rohu istutamine:

Haldamata juurdepääs, parkimine, metsik telkimine, tulekahjud ja jäätmete kaadamine põhjustasid luidete seisundi märkimisväärset halvenemist. Luited taastati edukalt Marrami rohu istutamisega. Marrami rohi (Ammophilaarenaria) on mattide juurtega taim, mis stabiliseerib looduslikult liivaluiteid. Taastatud luited mängivad olulist rolli rannikualade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisel, takistades tormipuhanguid, vähendades üleujutusi sisemaal ja leevendades rannikuerosiooni. Kuna marraamhein on teiste liikide väärtuslik elupaik, on see looduspõhine lahendus aidanud suurendada ka luidete elurikkust. Lahenduse eduka rakendamise tagas koolide, kohalike elanike ja külastajate laialdane osalemine marrami istutamisel. Lisaks toetasid vabatahtlikud hooldustööde jätkamist mitu korda aastas. Keskkonnaalane vabaühendus Clean Coasts toetas luidete taastamist kogukonna liikmete kohapealse koolituse kaudu.

· Teadlikkuse tõstmine ja haridus:

Mitmesugused algatused, nagu kogukonna koolitusüritused, õppematerjalid, sildid ja giidiga jalutuskäigud, mida toetab Kerry haridus- ja koolitusnõukogu, võimaldavad kohalikel elanikel ja külastajatel õppida tundma Maharees’i poolsaare ainulaadset looduspärandit. Maharees Conservation Association teeb koostööd ka Munster Technological University (MTU) õppejõudude ja üliõpilastega, et viia ellu teadlikkuse suurendamise üritusi ja haridustegevust ohustatud taimede ja loomaliikide ning regeneratiivse turismi kohta. Nende haridusalgatuste eesmärk on suurendada arusaamist kliimamuutuste mõjust ning suurendada teadlikkust luidete ökosüsteemi haprusest ja tähtsusest. Nad pooldavad käitumismuutusi ning kohaliku kogukonna ja külastajate suuremat kaasamist bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse. Lisaks aitab see luua suhteid külastajate ja kohaliku kogukonna vahel ning suurendab sihtkoha külastajakogemust.

· Kultuuripärandi säilitamine:

Kliimamuutusi ja turismikülastuste arvu suurenemist silmas pidades on võetud mitmesuguseid meetmeid Maharees’i kultuuripärandi säilitamiseks. Külastajate ja kohalike teadlikkuse tõstmiseks on välja töötatud Maharees'i pärandirada. Audiogiidiga ekskursioon, mis on saadaval nutitelefoni rakendusena, võimaldab kogeda Maharees'i poolsaare rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. Suvekuudel korraldab Maharees'i looduskaitseühing regulaarselt mitmeid loodus- ja kultuuripärandiga seotud üritusi. Teises algatuses keskenduti traditsiooniliste kohanimede dokumenteerimisele , mis näitas tihedat seost kogukonna ja selle vahetu keskkonna vahel. Ehituspärandit ohustavad eelkõige kliimaohud. Riigi valitsuse rahastatud uurimisprojektis SEA-CCHange keskenduti ajaloolisele surnuaiale ning rõhutati, et rannikuerosioon ja üleujutused põhjustavad ala edasist degradeerumist. Seetõttu on ühing edukalt taotlenud Muinsuskaitsenõukogu korraldatud monumentide vastuvõtmise programmi. Lähiaastatel planeeritakse erinevaid tegevusi Kilshannigi kiriku ja surnuaia säilitamiseks. Samuti on selle eesmärk hankida rahalisi vahendeid 2012. aastal kahjustada saanud kirikuviilu täielikuks või osaliseks rekonstrueerimiseks.

· Külastajate juhtimine:

Ilma piisava juhtimiseta oli külastajate suur arv suvehooajal toonud kaasa loodusliku parkimise ja ummikud, millel oli negatiivne mõju kohalikule kogukonnale ja Mahareesi luidete ökosüsteemile. Seda on süvendanud külastajatele mõeldud rajatiste (nt parkimisalade) puudumine. Selle probleemi lahendamiseks rajati kohaliku omavalitsuse ja kohaliku maaomaniku toel rannale juurdepääsuga suvine parkla. Sellega kaasnes märgistus, viidad ja süsteem ebaseaduslikust tegevusest, nagu prügistamine, ebaseaduslik parkimine, telkimine või loata juurdepääs kaitsealadele, teatamiseks. Need tegevused aitavad kaitsta habrast luidete ökosüsteemi. 

· Teadusuuringud:

Maharees Conservation Association on loonud partnerlussuhteid ülikoolidega, eelkõige Galway ülikooli ja Munsteri tehnoloogiaülikooliga (MTU). Koostöö teadlastega loob tõendusbaasi tõhusate lahenduste rakendamiseks ning hõlbustab järelevalvet ja hindamist. Droonipildid ning erosiooni ja kuhjumise mõõtmised näitavad luidete ökosüsteemi taastamisel tehtud edusamme. Elanikke ja külastajaid on küsitletud, et parandada arusaamist poolsaare ranniku lühi- ja pikaajalisest arengust ning teha kindlaks probleemid ja lahendused. Lisaks on lõpule jõudmas kohaliku omavalitsuse (Kerry maakond) tellitud rannikualade erosiooni ja üleujutusriski juhtimise uuring. See sisaldab tombolo keskpikka kuni pikaajalist prognoosi ja pakub välja mitmeid meetmeid selle kaitsmiseks. Koostöö teadusasutustega on toetanud teadlikkuse suurendamist kogukonna ja külastajate kaasamise kogemuste kaudu.

Maharees Conservation Associationi edu põhineb paljude sidusrühmade osalemisel. Kohalik kogukond on algatuse keskmes ning tal on keskne roll nii otsustus- kui ka rakendamisprotsessis. Ühing on mittetulundusühing ja registreeritud heategevusorganisatsioon, mille eesmärk on kaitsta Mahareesit ja selle pärandit nii kohaliku kogukonna kui ka külastajate hüvanguks. Kõigil liikmetel on õigus osaleda otsuste tegemisel ja valitud komisjon koosneb erineva taustaga vabatahtlikest, tagades esindatuse erinevates sotsiaalsetes ja majanduslikes rühmades.

On korraldatud ühenduse koolitusüritusi, et võimaldada õppida tundma liivaluidete elupaiku ja majandamisvõimalusi ning julgustada kohalikke elanikke ja külastajaid osalema Maharees’i poolsaare kaitsmises. Lahenduste rakendamist on toetatud kohalike rahakogumispüüdlustega.

Mitme teadusasutuse toetus hõlbustas sobivate lahenduste valimist ja tulemuste hindamist. Lisaks edendas Maharees Conservation Association koostööd avaliku sektori asutustega, sealhulgas Kerry krahvkonna nõukogu, rahvusparkide ja looduslike liikide teenistus (NPWS) ning riiklike ehitustööde amet (OPW). Need institutsioonid kiitsid heaks looduspõhiste lahenduste rakendamise ja andsid rahalist toetust.

Mitmed tegurid olid otsustava tähtsusega, et edukalt algatada ja rakendada kogukonna juhitud lähenemisviise rannikualade majandamisele Maharees’i poolsaarel. Erinevate majanduslike ja sotsiaalsete huvide esindatuse tagas erineva taustaga kohalike sidusrühmade kaasamine, alates turismist, külalislahkusest, põllumajandusest ja haridusest. Tugevat sotsiaalset ühtekuuluvust kogukonna eri liikmete vahel edendati selliste tegevuste kavandamise ja nendes osalemise kaudu nagu tarastamine või marrami muru istutamine. Kohaliku kogukonna toetus on peamine edutegur, kuna see võimaldab suuremat paindlikkust kiireloomulistele probleemidele reageerimisel väljaspool tavapärast tööaega. Lisaks võimaldavad sidusrühmade kohalikud teadmised lahendust tõhusalt jälgida.

Usaldusväärsete partnerluste loomine avaliku sektori asutustega (nt Kerry maavolikogu, rahvuspargid ja looduslike liikide teenistus) oli uuenduslike lahenduste katsetamise alus. Need partnerlused andsid juurdepääsu tehnilisele ja rahalisele toetusele ning aitasid viia kliimamuutustega kohanemise algatused kooskõlla laiemate poliitikaeesmärkidega, nagu elurikkuse kaitse ja säästev turism. Mitme lahenduse rakendamise tõendusbaas loodi koostöös ülikoolidega. Maharees’i poolsaare probleemid lahendati tõhusalt looduspõhiste lahenduste abil. Lisaks tõi teadlikkuse suurendamine (nt giidiga ekskursioonid, õppematerjalid, sotsiaalmeedia) kaasa märkimisväärseid muutusi külastajate ja kohalike inimeste käitumises. Hiljutine koostöö Dingle Hubi ja Creative Irelandiga nimega Neart na Machairí toetas kogukonna juhitud kliimamuutustega kohanemise kavandamist loovuse kaudu.

Maharees'i looduskaitseühing tegeleb aktiivselt ka teadmiste ja kogemuste vahetamisega teiste rannikukogukondadega, näiteks tutvustades konverentsidel saadud kogemusi, edendades üldsuse teavitamist ja tehes vahetut koostööd teiste rannikukogukondadega kohapealsete külastuste ajal, hõlbustades seeläbi nende kordamist. 2025. aastaks oli selles protsessis osalenud 25 Iirimaa rannikukogukonda. 

Rannikualade vastupanuvõime suurendamiseks tehtavaid jõupingutusi takistab siiski tervikliku rannikualade majandamise vahendi puudumine ja kogukonna juhitud algatuste ebapiisav süstemaatiline toetamine kõrgemal valitsemistasandil. Iirimaa ranniku haldamine on endiselt killustatud ning rannikualal on pädevus paljudel departemangudel ja avaliku sektori asutustel. Selle tulemuseks on vastuolulised poliitilised eesmärgid ning lüngad kohaliku, piirkondliku ja riikliku valitsemistasandi vahelises sidususes. Lisaks toetub Maharees Conservation Associationi algatus suurel määral kohalike vabatahtlike pühendumusele ja välistele rahastamisallikatele. Maharees’i poolsaare pikaajalise vastupanuvõime tugevdamisele tuleks kasuks kogukonna juhitud algatuste ametlikum tunnustamine, piisavad vahendid ning selliste mehhanismide ja foorumite loomine, mis hõlbustavad tehniliste ja poliitiliste teadmiste vahetamist, et toetada kaasavat ja teadlikku otsuste tegemist.

Maharees Conservation Associationi rakendatavad lahendused on kulutõhusad tänu kohalike vabatahtlike ulatuslikule kaasamisele ja paljude rahastamisallikate tõhusale kasutamisele. Rahalisi vahendeid eraldasid peamiselt Kerry krahvkonnanõukogu ning rahvusparkide ja looduslike liikide teenistus (NPWS). Lisaks on kasutatud mitmesuguseid muid rahastamisvõimalusi (nt Creative Ireland, LEADER, BIM Flag, The Heritage Council, Local Authority Waters Programme, Clean Coasts an Taisce, Community Foundation of Ireland).  Mõningaid lahendusi on toetatud ka rahaliste vahendite kogumise ja eraannetuste kaudu. Kliimameetmete fond, mida pakub keskkonna-, kliima- ja kommunikatsiooniministeerium ja haldab kohalik omavalitsus, pakub nüüd rannikukogukondadele süstemaatilist rahastamisvõimalust.

Lahenduste rakendamise kulud on erinevad. Näiteks maksab kastanitara, mis toetab Marrami rohu taastumist ja suurendab luidete stabiilsust, 20 eurot meetri kohta. Seda lahendust on rakendatud ka selleks, et vältida liiva sadestumist teedel. Kerry maakonna volikogu on viimase üheksa aasta jooksul eraldanud taradele kokku 14 000 eurot. Mõnda taralõiku on rahastanud ka Maharees Conservation Association ja National Parks and Wildlife Service. Aedade paigaldamist ja sellele järgnevaid hooldustöid on teinud tasustamata kohalikud vabatahtlikud. See vähendab kulusid, kuid nõuab kohaliku kogukonna pidevat pühendumist hooldusele.

Rakendatud meetmed on toonud mitmesugust keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Kahjustatud luidete taastamine parandab kaitsealuste liikide elupaigatingimusi ja aitab vähendada haavatavust erosioonisurve suhtes. Sotsiaalsest aspektist parandas koolide, turismiettevõtete, külastajate ja elanike kaasamine probleemide mõistmist ja tekitas jagatud vastutuse ökosüsteemi kaitse eest. Suurem keskkonnateadlikkus tõi kaasa käitumismuutused ning vähendas elanike ja külastajate vahelist rahutust. Maharees’i poolsaare vastupanuvõime tugevdamise ja ainulaadse ökosüsteemi taastamise kaudu aitas algatus säilitada turismi ja vaba aja veetmise atraktiivsust. Lisaks on loodud uusi turismivorme, nagu taastav turism ja päranditurism. Säästva turismi areng tagab seega ka kohaliku majanduse sissetulekuallikad.

Maharees Conservation Association on alates selle loomisest 2016. aastal rakendanud mitmesuguseid lahendusi, mille rakendamise aeg on erinev. Enamikul juhtudel saab looduspõhiseid lahendusi rakendada mitme päeva või nädala jooksul. Näiteks 20 vabatahtlikku ehitasid 3 päeva jooksul 1 km pikkuse tara. Marrami muru istutamine 1 m2 lõigule võttis umbes 20 minutit ühe inimese kohta. Siiski oli vaja pikemaid ajavahemikke, et kavandada sekkumist, võtta arvesse mõjutatud sidusrühmade huve, tagada rahastamine (nt rahaliste vahendite kogumise, avaliku sektori vahendite taotlemise kaudu) ning kaasata kohalikke vabatahtlikke lahenduste paigaldamisse ja hooldamisse. Regeneratiivse turismi algatused ja teadlikkuse suurendamise tegevused on koondunud suvekuudele, kus korraldatakse iganädalasi üritusi mahareeside kultuuri- ja looduspärandi kohta.

Eluiga sõltub tegevuse liigist. Kastani tara, mis võetakse maha talvel ja paigaldatakse uuesti suvel, tuleb traadi roostetamise tõttu asendada umbes 6 aasta pärast. Püsiaedade eluiga võib olla pikem. Kuid sellised sündmused nagu suur loodete paisumine võivad põhjustada kahju ja nõuda varasemat asendamist. Lisaks on vaja teha hooldustöid, et pikendada eluiga (nt selleks, et aiad ei jääks liiva alla, tuleb need välja kaevata ja üles tõsta).

Maharees Conservation Association

mahareesconservation@gmail.com

· Rannikualade ja merede vastupanuvõime suurendamine Iirimaal: https://www.epa.ie/publications/research/epa-research-2030-reports/Research_Report-429.pdf

· Juhtumiuuring: Maharees Conservation Association CLG (Iirimaa): https://talx2020.github.io/documents/Case_Study_Maharees.pdf 

· Kogukonna juhitud looduspõhiste lahenduste edukas rakendamine kliimamuutustega kohanemiseks Mahareesis, Kerry krahvkonnas Iirimaal. Juhtumiuuring, milles tehakse kindlaks kogukonna juhitud partnerluste takistused ja võimaldajad, et pakkuda Iirimaal kestlikult looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks ja elurikkuse säilitamiseks: https://researchrepository.universityofgalway.ie/entities/publication/abc9deda-2f7a-4179-8b05-79ad29eaa000

· Maharees Conservation Association CLG. Looduspõhised lahendused: Võimalused bioloogilise mitmekesisuse kriisi ja kliimahädaolukorra ajal: https://cieem.net/wp-content/uploads/2021/05/Nature-based-Solutions-on-the-Maharees.pdf