Uued lukud Belgias Flandrias asuvas Alberti kanalis

Kliimamuutuste tõttu esineb Belgias üha rohkem ja pikemaid põuaperioode. Tulevikus prognoositakse selle süvenemist. Cordex.be projekti (2015–2017) raames välja töötatud kliimaprognooside kohaselt viitavad sademete hulga ja evapotranspiratsiooni muutused aastatel 2000–2100 suvekuudel negatiivse veebilansi süvenemisele, mis suurendab põudade esinemise ohtu ja nende raskusastet. Kui talvised sademed peaksid veidi suurenema, siis suvised sademed vähenevad märkimisväärselt. Sademete eeldatav vähenemine, mida modelleeritakse mudelitega augusti kohta, jääb vahemikku –10 % heitestsenaariumi RCP2.6 puhul kuni ligikaudu –40 % heitestsenaariumi RCP8.5 puhul aastaks 2100 võrreldes aastaga 2000.

Flandria idaosas asub üks Belgia suurimaid kanaleid: Alberti kanal. See kanal ühendab Belgia (prantsuskeelse) Vallooni piirkonna tööstuspiirkondi Belgia suurima sadama Antwerpeniga. Laevad võivad jätkuda kanali mõlemas otsas, Madalmaadesse (nt Rein, Rotterdam) ja Prantsusmaale (Meuse). Kanali ehitamise tõttu arendati ka mõningaid olulisi tööstuspiirkondi, mistõttu on see Belgia jaoks majanduslikult äärmiselt oluline veetee, mille koguliiklus on 40 miljonit tonni aastas.

Kanal saab oma vee Maasi jõest (Meuse), jõest, mida toidab ainult vihm. Maas toidab ka teisi kanaleid, kõige olulisem on Juliana kanal Hollandisse. Seega tuli sõlmida kokkulepped Madalmaadega, et käsitleda äärmuslikke ilmastikunähtusi, sealhulgas põuast tingitud vähest veeheidet. Mõnel (harval) juhul ei piisa Meuse’i jõe merreheitmisest kõigi Flandria ja Madalmaade kanalite toitmiseks ning minimaalse merreheitmise säilitamiseks Meuse’is endas. Nendel perioodidel võib Alberti kanali veetase langeda, nii et laevadele lubatud süviseid tuleb vähendada, muutes siseveelaevanduse transpordiliigina vähem atraktiivseks. Siiani on neid probleeme lahendatud mitme meetmega, nagu vähema veega professionaalse laevanduse sulgemine ja veevõtu piiramine põllumajanduse ja looduse majandamise eesmärgil, kuid need meetmed tähendasid sellega seotud majandusliku ja ökoloogilise kahju aktsepteerimist.

Käesolevas juhtumiuuringus kirjeldatud meetmete peamine eesmärk oli vältida majanduslikku kahju, mis tuleneb kanali vähenenud liiklusvõimalustest (Meuse’i jõest lähtuva väga väikese veekoguse tõttu), mis kliimamuutuste tõttu tulevikus eeldatavasti süvenevad. Veel üks teisejärguline eesmärk oli kaitsta Meuse’i jõe ökosüsteemi ja bioloogilist mitmekesisust.

Suured Archimedese kruvid ehitati Hami kanali lukkudesse, mis oli esimene kuuest lukustussüsteemist. Põua korral pumpavad need Euroopa suurimad hiiglaslikud kruvipumbad laevalt läbi lüüsi sõites kaotatud vett. Vee ülejäägi korral, peamiselt talvel, kasutatakse kruvisid möödaviiguna, et vabaneda liigsest veekogusest. Sellisel juhul töötavad pumbad elektritootjana, kusjuures hüdroenergia on taastuvenergia, mis vähendab kasvuhoonegaaside heidet. Netomõju kasvuhoonegaaside heitele sõltub aja jooksul madala ja kõrge veetaseme tasakaalust, kuid kuna seni on madalat veetaset esinenud vaid harva, on netomõju üldiselt positiivne. Kanal on ka võimalik veetee kalade rändamiseks. Seetõttu on kruvid projekteeritud nii, et need võimaldavad kalade rännet, kaitstes bioloogilist mitmekesisust.

Ham (2012) paigaldus koosneb neljast tohutust kruvipumbast, mille läbimõõt on 4,3 m ja mis kaaluvad 85 tonni. Kruvid võivad pumbata kuni 5 m ³ sekundis. Üks lukustusoperatsioon liigutab 48 000 m3 vett. Neli kruvi vajavad vee tagasi pumpamiseks 50 minutit täisvõimsusel. 2013. aastal paigaldati Olen'i kolm sarnast kruvi. Olles tõestanud oma funktsionaalsust ja tõhusust, jätkus kruvipumpade paigaldamine Alberti kanali lüüsidele 2018. aastal, kui Hasseltis ehitati kolm Archimedese kruvi. Kolossaalsed kruvid – 22 meetri pikkused, 4,30 meetri läbimõõduga, kaaluvad 100 tonni – suudavad pumbata luku ülaossa 5 m ³ vett sekundis ja piisava veega suudavad nad toota rohelist elektrit 1500 majapidamisele. Pumbarajatisi koos hüdroelektrijaamadega ehitatakse ka teistele Alberti Genki, Diepenbeeki ja Wijnegemi kanali lüüsidele. Need võetakse eeldatavasti kasutusele pärast 2021. aastat.

Organisatsioon De Vlaamse Waterweg vastutab siseveeteede haldamise ja arendamise eest võrgustikuna, mis aitab kaasa Flandria majandusele ja jõukusele. See ettevõte on peamine koordineeriv sidusrühm Archimedese kruvide arendamisel Alberti kanali lüüsides.

Kaks suurt ettevalmistavat projekti, mis eelnesid kruvide paigaldamisele lüüsidesse, viisid meetmete lõpliku kavandamiseni, millesse olid kaasatud asjaomased sidusrühmad. Esimene oli kanali madala vee strateegia väljatöötamine. Esimeses probleemide analüüsimise etapis koostati ülevaade erinevatest veekasutusviisidest, konsulteerides kasutajatega nende veekasutuse vähendamise ideede üle. Teises etapis pakuti välja võimalikud lahendused, paludes tagasisidet kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt. Kolmandas etapis analüüsiti mudelite ja muude analüüsivahendite abil kvantitatiivselt lahenduste mõju tõhususele ja kuludele. Neljandas ja viimases etapis arutati eelistatud strateegiaid paljude sidusrühmadega, sealhulgas: tööstused, laevanduse esindajad, joogiveega varustamise ettevõtted, energiaettevõtted, looduskaitseorganisatsioonid, omavalitsused ja teised.

Teine projekt käsitles erinevate alternatiivide keskkonnamõju hindamist. Eelistatud poliitikavariandi valimisel võeti arvesse mitmesuguseid keskkonnakaalutlusi, eelkõige seoses kalade rände säilitamise ja müra vähendamisega.

Olulised edutegurid olid säilitatavate ökoloogiliste väärtuste tunnustamine ja tähelepanu pööramine koostööprotsessi arendamisele, millesse olid tõsiselt kaasatud kõik sidusrühmad.

Esimese puhul mängisid olulist rolli kaks ökoloogilist tegurit: struktuuriline võimalus kaitsta mõningaid ökosüsteemi teenuseid Meuse’i orus, piirates Meuse’i vee ammutamist ja säilitades piisavalt kõrge äravoolutaseme, ning Alberti kanali kalavarude arvessevõtmine.

Viimasega seoses rõhutati protsessis, kui oluline on anda sidusrühmadele piisavalt aega ja vahendeid koostööks, teadmiste jagamiseks, üksteise mõistmiseks ning üksteise kultuuri tundmaõppimiseks ja austamiseks. Lahenduste kehtestamisel või ebapiisava aja võtmisel oleks piiratud edu. Üks peamisi edutegureid koostöö tegemisel oli teadlikkus praeguste lahenduste ebapiisavusest ning prognoositud olukorra halvenemine madala veetaseme sageduse ja pikkuse osas.

Kruvide paigaldamise maksumus on umbes 7 miljonit eurot iga lukustussüsteemi kohta. Eelised hõlmavad kanali laevatatavust muutunud kliimatingimustes, kanali töökindlust laevanduses ja elektrienergia tootmist. Iga kruvipumpade komplektiga saab toota rohelist elektrit (hüdroenergiat) 1000 perekonna kohta. Viimastel aastatel on täheldatud, et paigaldus toimib elektrigeneraatorina umbes 10 kuud aastas ja pumpab vett umbes ühe kuu jooksul. Teine kuu on tavaliselt olukorras, kus laevanduse jaoks on lihtsalt piisav äravool, kuid elektritootmise jaoks ebapiisav vool. Aastas toodetakse palju rohkem energiat kui kasutatakse. Täpne aastane toodetav energia sõltub sademete hulgast ja jaotusest aasta jooksul, laevanduse intensiivsusest ja teistelt veekasutajatelt võetud veest.

Samuti toob see kasu bioloogilisele mitmekesisusele. Suhteliselt kõrge veekvaliteedi tõttu esineb kanalis rikkalikke kalavarusid. Pumbaseadmetes ja elektritootmises kasutatav kõrgtehnoloogia minimeerib seadmete mõju kalavarudele.

Flandria ja Madalmaade vahel sõlmiti õiguslik kokkulepe vee kättesaadavuse kohta Meuse’i jões. Eelkõige käsitles see leping vee ammutamist Meuse’ist Zuid-Willemsvaarti poolt Maastrichtis. See hõlmab ka veekadude vähendamist Meuse’is väikese äravoolu korral, koostööd Meuse’i jõe teadus- ja arendustegevuse alal ning Kreekraksluizeni mageveekadude hüvitamist.

Esimene kruvide komplekt paigaldati 2012. aastal Hamis ja on täielikult töökorras. Teine kruvide komplekt on rakendatud Olenis ja toimib alates 2013. aastast. Hasselti paigaldus töötab alates 2018. aastast, samas kui erinevatesse lukustussüsteemidesse paigaldatakse veel kolm kruvide komplekti.

Kulude-tulude analüüsis võeti arvesse vähemalt 40-aastast eluiga.

Griet Verstraeten
Policy Officer Climate Adaptation
Flemish Government
Department of Environment, Nature and Energy
Koning Albert II-laan 20 bus 8, 1000 Brussel
E-mail: griet.verstraeten@lne.vlaanderen.be 
Generic e-mail: Beleid@lne.vlaanderen.be 

Koen Maeghe
De Vlaamse Waterweg
Tel: +32 11 298400
E-mail: koen.maeghe@vlaamsewaterweg.be 

Flaami valitsus ja De Vlaamse Waterweg