Õhuliinide asendamine maa-aluste kaablitega Soomes

Elektrikaablite kokkuvarisemine põhjustab kasutajatele ajutist elektrikadu, tekitades samal ajal elektritarnijatele täiendavaid heastamiskulusid. Soomes peaksid kliimamuutuste tõttu suurenema nii tormid kui ka sademed (Ruosteenoja et al., 2016). Lumesadu võib õhuliinidele koguneda, põhjustades kahjustusi, purunemist ja elektrikatkestusi. Tormid võivad kas otsese või kaudse mõju (nt puude kukkumise) kaudu kahjustada ka elektriliine, põhjustades elektrikatkestusi. Lisaks võivad tormid sageli suurendada välgukiirust, mis on elektriliinide kahjustamise tõttu täiendav elektrikatkestuste põhjus. Puude kukkumine, mida põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas tugevad tuuled, vee kogunemine pinnasesse (mille tulemuseks on lihtsam väljajuurimine), lume kogunemine või valgustus, võib olla sama tulemus. Samuti prognoositakse, et kliimamuutuste tagajärjel jäävad lehtpuud lehtedesse pikemaks ajaks, suurendades tormiga seotud kahjustuste ohtu. Siiski sõltub see, mil määral sademed ja tormid põhjustavad puude langemist, kõnealuste puude vanusest ja ümbermõõdust.

Selleks et täita Soome elektrituruseaduses sätestatud seisakunõudeid ning kohaneda üha sagedasemate ja ekstreemsemate ilmastikunähtustega, investeerivad jaotusvõrguettevõtjad, nagu Elenia, märkimisväärselt maa-alustesse kaablitesse. Alates 2009. aastast on Elenia keskendunud ainult ilmastikukindlate jaotusliinide, sealhulgas maa-aluste kaablite arendamisele. Ilmastikukindluse tagamiseks tehtavate jõupingutuste eesmärk on parandada varustuskindlust ja edendada kõnealusel ajavahemikul maa-aluste kaablitöödega seotud kohalikku tööhõivet. Praegu on 41 % ettevõtte kaablitest maa-alused ja 2028. aastaks on eesmärgiks seatud 75 %.

Maa-aluseid kaableid peetakse elektri ülekande- ja jaotussüsteemide kliimamuutustega kohandamise tehnikaks, kuna see kaitseb varasid kliimamuutuste eeldatava mõju, sealhulgas tormide ja liigse lumekoormuse eest. Maa-aluste kaablite paigaldamine hõlmab kolme peamist tehnikat: kaablite paigutamine betooniga tugevdatud künadesse, kaablite paigutamine maa-alustesse tunnelitesse või kaablite otsene matmine. Soomes kasutatakse tehnikat, mis hõlmab kraavide ehitamist, mille sügavus jääb vahemikku 0,45–1 m, ning kaablid maetakse seejärel mullakihti.

Paigaldades kaablid maa alla, on võimalik vältida enamikku ebasoodsatest ilmastikutingimustest, mida traditsioonilised ülekandetaristud maapinnale avaldavad. See viitab suures osas sademetele ja tormidele, mis võivad kahjustada õhuliine kas otseselt või kaudselt puude langemise tõttu, põhjustades elektrikatkestusi. Maa-alused kaablid võivad leevendada vajadust täiendavate ja sagedasemate investeeringute järele ülekandetaristu hooldusse ja remonti. Eeldatav kasu hõlmab kindlamat energiavarustust, millega kaasneb vähem ilmastikust tingitud elektrikatkestusi, saavutades samal ajal pikemas perspektiivis ka kulude kokkuhoiu tänu väiksemale hooldusele ja remondile.

Elenia esindajad tegid ettepaneku, et ilmastikukindlate võrkude ehitamine on pikaajaline protsess, mis nõuab avatust ja suhtlemist nii operatiiveesmärkidel kui ka usalduse loomiseks selle pikaajalise muutuse vastu. Selle tulemusena on Elenia tegevusse integreeritud suhtlemine peamiste sidusrühmadega eri tasanditel ja eelkõige kohalike omavalitsustega. See interaktsioon toimub tavaliselt koostöö õhkkonnas. Näiteks korraldas Elenia 2016. aasta detsembris Ruovesi kohalikele elanikele kaabeldusprojekti teemalise populaarse ürituse.

Elenia kaasab võimalikult palju eri sidusrühmi ehituse eri etappides. Näiteks teatab Elenia kohtumistest maaomanike, ametiasutuste ja üldsusega, intensiivsest koostööst kohaliku ja piirkondliku meediaga ning sotsiaalmeediaga, et anda oma sidusrühmadele avatud teavet.

Maa-aluste kaablite peamine edutegur on õige tehnoloogia kättesaadavus maa-aluste kaablite paigaldamiseks, seireks ja haldamiseks. Elenia teeb võimalikult palju koostööd teiste maa-aluste kaabeldusüksustega, näiteks telekommunikatsiooniettevõtetega, et minimeerida elanikkonna häirimist kaevamistegevuse kaudu ning vähendada kulusid koostöö kaudu. Kuigi maa-alused kaablid võivad kokku puutuda uute kliimaohtudega, eelkõige üleujutuste ja maalihetega seotud pinnase liikumisega, on need riskid seni jäänud hüpoteetilisteks. Muust ehitus- või hooldustegevusest tingitud kaevetööd kujutavad endast peamist ohtu, et paigaldatud maa-alused kaablid saavad kahjustada. Hiljutised Elenia uuendused hõlmavad siiski digitaliseerimise ja GIS-tehnoloogia rakendamist maa-aluste kaablite puhul, et teavitada ekskavaatoreid maa-aluste kaablite asukohast. Kuigi puudub piirkondlik fookus ja võrgupiirkonda käsitletakse järjepidevalt, keskendus Elenia esimestel aastatel kõige tihedama asustusega piirkondadele, millele järgnesid maapiirkonnad.

Soomes on Elenia 2018. aastaks kavandatud investeeringud 140 miljonit eurot. Suurimad kulud on seotud paigaldamisega, millest suur osa kulub kaevetöödele. Elenia eesmärk on minimeerida kulusid, tehes võimaluse korral koostööd telekommunikatsiooniettevõtetega ühiste kaevetööde tegemiseks. Soome 7.^teatises ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile prognoositakse, et varustuskindluse tagamiseks vajalikud koguinvesteeringud jaotusvõrkudesse (sealhulgas maa-aluste kaablite kaudu) moodustavad 2800 miljonit eurot.

Kuigi praeguses etapis ei ole kasu kvantifitseeritud, hõlmab see kindlamat energiavarustust, samuti töökohtade pakkumist kaeve- ja paigaldustöödeks nõutava ajavahemiku jooksul. Lisaks on eeliseid, mis ei ole seotud kliimamuutustega kohanemisega. Nende hulka kuuluvad väiksem visuaalne mõju ja väiksem õnnetusoht, nt tulekahjud ja purunenud või kukkunud kaablitega seotud mõju.

2018. aastal vaadati läbi uuring maa-aluste kaablite kui peamise kohanemismeetme sotsiaalsete kulude ja tulude kohta.

Soome elektrituruseadust ajakohastati 2013. aastal, sätestades, et 2028. aastaks tuleb energiavõrgud projekteerida nii, et tormid või lumekoormus ei põhjustaks linnapiirkondades üle 6 tunni kestvaid elektrikatkestusi ega muudes piirkondades üle 36 tunni kestvaid elektrikatkestusi. See õigusakt tulenes Soome varasematest probleemidest tugevate elektrikatkestustega, mis olid tingitud tormidest ja suurest lumekoormusest. Kuigi elektri jaotusvõrguettevõtjad saavad ise otsustada, kuidas seda nõuet täita, olid need õigusaktid maa-aluste kaabeldustööde peamine tõukejõud riigis. Elenia ei ole ainus ettevõtja, kes teeb Soomes maa-aluseid kaabeldustöid, vaid pigem võtavad seda nõuetekohaselt arvesse kõik riigi elektriettevõtjad, näidates sektoris olulisi muutusi.

Maa-aluste kaablite osakaal Elenia elektrivõrgus suurenes 38 %-lt 2016. aastal 41 %-le 2017. aastal. See määr näitab edusamme 2028. aastaks seatud 75 % eesmärgi saavutamisel. Konkreetse projekti rakendamisaeg varieerub mitme kuu ja mitme aasta vahel, sõltudes eelkõige kaetud alast ja kaablite pikkusest (mõnest kilomeetrist kuni mitme saja kilomeetrini). Tüüpiline maa-alune kaabeldusprojekt kestab 1-2 aastat, kusjuures esimene aasta on tavaliselt pühendatud projekti valikule ja projekteerimisele ning teine aasta hõlmab tegelikku ehitamist, kasutuselevõtmist ja dokumenteerimist.

Elenia praegu paigaldatavate maa-aluste kaablite täpset kasutusiga on raske kindlaks teha, sest ükski neist ei ole veel oma kasutusaja lõppu jõudnud. Maa-aluste kaablite tehniline eluiga on hinnanguliselt 50–70 aastat. Regulatiivne või majanduslik eluiga võib olla veidi lühem.

Jorma Myllymak
Elenia
Board Member, Former Head of Operations and Network Performance
E-mail: Jorma.myllymaki@elenia.fi 

Kuusela-Opas Heini
Elenia
Head of Communications
E-mail: heini.kuusela-opas@elenia.fi

Tatu Pahkala
Ministry of Economic Affairs and Employment
Energy Department, Energy markets
Senior Adviser
E-mail: tatu.pahkala@tem.fi