Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohandamine

Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) on ELi poliitika, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu XVI jaotise artiklitel 170–172. TEN-T võimaldab siseturu toimimist, Euroopa piirkondade omavahelist ühendamist ja Euroopa ühendamist maailma teiste osadega.

TEN-T poliitika peamised kogu ELi hõlmavad vahendid on suunised, milles sätestatakse eesmärgid ja prioriteedid, ning transporditaristu fond projektide toetamiseks. Esimesed transpordisuunised võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 1996. aastal. Poliitika põhjalik läbivaatamine algatati 2009. aastal ja selle tulemusel kehtestati uus õigusraamistik, mis jõustus 2014. aastal ja millega kehtestati transpordipoliitika arendamise raamistik aastani 2030/2050.

Praegused suunised kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1315/2013 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL) alusel. Nad kutsuvad üles tagama, et „ühishuviprojektide ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel edendatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning riskiennetust ja -juhtimist“. Suunistes määratakse kindlaks transpordi põhivõrk koos esmatähtsate koridoridega, mis töötatakse välja töökavade kaudu. Need töökavad peaksid hõlmama „kliimamuutuste võimalikku mõju taristule ja vajaduse korral kavandatud meetmeid, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele“.