Katastroofidest tingitud kahjude mõõtmise suunised: Inim- ja majandusliku mõju näitajad

Looduslike ohtude mõju mõistmine ja dokumenteerimine on katastroofiohu vähendamisega seotud otsuste tegemise ja poliitika kujundamise alus. Mõju ulatub inimmõjust, nagu ümberasumine, kodutus ja surm, keskkonnakahjuni (märgalade kadumine, kõrbestumine) ja majandusliku kahjuni (varale ja põllukultuuridele tekitatud kahju). Mõjude standarditud ja terviklik dokumenteerimine on keeruline suuresti seetõttu, et puuduvad ühtsed terminid ohtude, mõõtmismeetodite ja inimkao näitajate kohta. Suutmatus võrrelda kahjusid ohtude, geograafiliste asukohtade ja aja lõikes takistab katastroofidest tuleneva koormuse hindamist ülemaailmselt tasandilt kohalikule tasandile.
Nende probleemide
lahendamiseks käivitati katastroofiohu integreeritud teadusuuringute programmi (IRDR) raames katastroofikahju andmete (DATA) projekt, et „uurida katastroofikahju andmete kogumise, säilitamise ja levitamisega seotud küsimusi“ (IRDR 2013, 10). DATA projekti töörühma hiljutine toode (IRDR 2014) on standardne ohuterminoloogia ja ohtude klassifikatsioon kahjuandmebaasides kasutamiseks, milles leppisid kokku kõik töörühma liikmed. Selles keskenduti üksnes ohtudele, arutamata nendega seotud kahjude, näiteks inim- või rahalise mõju mõõtmist.
Inim- ja majandusliku mõju
dokumenteerimine ja mõõtmine on katastroofikahju andmebaaside lõikes väga erinev. Kasutatakse ebajärjekindlaid määratlusi ja erinevaid näitajate kogumeid. Käesolevas dokumendis, mis põhineb katastroofide epidemioloogia uurimiskeskuse (CRED) (CRED 2011, 2012) kahel varasemal töödokumendil koostöös Munich Re ja Swiss Rega, antakse suuniseid inim- ja majandusliku kahju näitajate miinimumkogumi ja nende määratluste kohta, mis peaksid olema osa mis tahes operatiivsest katastroofikahju andmebaasist. Dokumendis esitatakse ka soovituslik loetelu mõjunäitajatest, mida tuleks tulevaste katastroofikahju andmebaaside raames jälgida.