Looduslikud ohud: otsesed kulud ja kahjud tootmisprotsesside katkemise tõttu

Viimastel aastakümnetel on looduslikest ohtudest tulenevad otsesed kahjud Euroopas märkimisväärselt suurenenud. Kahjude edasist suurenemist on oodata inimeste ja majanduslike varade jätkuva kuhjumise tõttu riskialdistes piirkondades ning kliimamuutuste mõju tõttu näiteks põudade tõsidusele ja sagedusele Vahemere piirkonnas. Selleks et leevendada looduslike ohtude mõju Euroopa majandusele ja ühiskonnale, tuleb saavutada parem riskihindamine ja -juhtimine. Kuigi looduslike ohtude analüüsimisel ja modelleerimisel on viimastel aastakümnetel tehtud märkimisväärseid edusamme, on looduslike ohtudega seotud kulude hindamise parandamiseks vaja veel palju teadusuuringuid. Eelkõige võrreldes ohu modelleerimisega domineerivad kahju hindamisel endiselt lihtsad lähenemisviisid, mis on peamiselt tingitud kättesaadavate andmete piiratusest ning teadmiste piiratusest kahjuprotsesside ja mõjutegurite kohta. Lisaks muudab metoodiliste lähenemisviiside suur mitmekesisus keeruliseks selliste terviklike, kindlate ja usaldusväärsete kulunäitajate kindlaksmääramise, mis on eri ohtude ja riikide lõikes võrreldavad. Seda ka seetõttu, et uusimad lähenemisviisid otseste kulude ja tootmisprotsesside häiretest tingitud kahjude hindamiseks ei ole mitte ainult spetsiifilised loodusliku ohu suhtes, vaid ka spetsiifilised erinevate sektorite või elementide suhtes, mis on määratletud piirkondades või riikides ohustatud. Käesolevas aruandes kogutakse, süstematiseeritakse ja analüüsitakse neid meetodeid ning andmeallikaid ja terminoloogiat. Tehakse kindlaks erinevate looduslike ohtudega seotud kulude hindamise meetodite sarnasused ja erinevused, nii et enamikku neist saab õppida erinevates Euroopa riikides kohaldatavatest erinevatest lähenemisviisidest. Lisaks tuuakse esile lüngad teadmistes ja teadusuuringute vajadused ning antakse soovitusi kulude hindamise parimate tavade kohta.

Käesolev aruanne on osa ELi projektist ConHaz. ConHaz-i esimene eesmärk on koostada uusimaid meetodeid ja terminoloogiat, mida kasutatakse Euroopa juhtumiuuringutes. Kogumikus käsitletakse põudasid, üleujutusi, torme ja mäestikuohte, samuti mitmesuguseid mõjutatud sektoreid, nagu põllumajandus, tervishoid ja loodus. Arvesse võetakse otseseid, kaudseid ja immateriaalseid kulusid. ConHaz uurib täiendavalt riskide ennetamise ja hädaolukordadele reageerimise poliitika kulusid ja tulusid. ConHaz-i teine eesmärk on hinnata koostatud meetodeid, võttes arvesse kulude hindamise meetodite aluseks olevaid teoreetilisi eeldusi ja meetodite rakendamisel ilmnevaid probleeme, nagu andmete kättesaadavus ja kvaliteet. ConHaz hindab ka lõpptulemuste usaldusväärsust, võttes arvesse kuluprognooside täpsust ja valideerimismeetodite parimaid tavasid, ning teeb kindlaks asjakohased lüngad hindamismeetodites. ConHaz'i kolmas eesmärk on võrrelda olemasolevaid hindamismeetodeid lõppkasutajate vajaduste ja tavadega, et teha paremini kindlaks poliitikakujundamisega seotud parimad tavad ja lüngad teadmistes. ConHaz'i lõppeesmärk on anda soovitusi parimate tavade kohta ja teha kindlaks sellest tulenevad uurimisvajadused.