Allergeenne puu õietolm

Kokkupuude õhus leviva õietolmu allergeenidega või nende sissehingamine võib põhjustada allergilisi reaktsioone ninas, silmades ja bronhides (astma), mis omakorda põhjustab unehäireid, halvenenud vaimse tervise tõttu halvenenud elukvaliteeti, tootlikkuse vähenemist või laste kehvemaid õpitulemusi ning suuri tervishoiukulusid. Kliimamuutuste mõju õietolmu aastaaegadele, kontsentratsioonile ja allergeensusele suurendab tulevikus eeldatavasti Euroopa elanikkonna kokkupuudet õietolmu ja aeroallergeenidega.

Kliiniliselt oluliste õietolmuhooaegade arvutamisel kasutatakse atmosfääri koostise mudelit. Selle näitajaga jälgitakse kase ja lepa (1980–2022) ning oliivi (1990–2022) hooajalist raskusastet (päevane õietolm m3 kohta), mis on arvutatud Euroopa õietolmu taasanalüüsi v.1.0 põhjal, milles arvutatakse taimede areng kevadel, õietolmu eraldumine, transport ja eemaldamine temperatuuri, maakatte ja puuliikide abil ning ühendatakse need Euroopa aeroallergeenide võrgustiku õietolmuvaatlustega. Näitaja annab ka õietolmuhooaja ajastuse (algus, lõpp ja kestus päevades) ja raskusastme muutuse mõõdiku, võrreldes aastate 2013–2022 dekadaalkeskmisi aastate 1980–1989 sünni ja lepa ning aastate 1990–1999 oliividega.

Hoiatused

Näitaja muudab eeldused taimestiku jaotuse kaardi kohta kõigi aastate jooksul muutumatuks ja eirab puude õietolmu kontsentratsiooni iga-aastaseid kõikumisi. Õietolmuhooaja absoluutse taseme ennustamine igaks konkreetseks aastaks on aga keeruline ülesanne ning selleks ei ole siiani olemas asjakohast üleeuroopalist lahendust. Varasemate vaatluste andmed puudusid, seega piirdus analüüs kase ja lepa puhul 1980.–2022. aastaga ning oliivide puhul 1990.–2022. aastaga.