Allergeenne puu õietolm

Kokkupuude õhu kaudu leviva õietolmu allergeenidega või nende sissehingamine võib põhjustada allergilisi reaktsioone ninas, silmades ja bronhides (astma), mis omakorda põhjustab unehäireid, vaimse tervise halvenemisest tingitud elukvaliteedi langust, tootlikkuse langust või laste vähenenud koolitulemusi ja suuri tervishoiukulusid. Kliimamuutuste mõju õietolmu hooajale, kontsentratsioonile ja allergeensusele peaks tulevikus suurendama Euroopa elanikkonna kokkupuudet õietolmu ja aeroallergeenidega.

Kliiniliselt oluliste õietolmuhooaegade arvutamisel kasutatakse atmosfääri koostise mudelit. Selle näitaja abil jälgitakse kase ja lepa (1980–2022) ning oliivide (1990–2022) hooajalist tõsidust (igapäevane õietolm kuupmeetri kohta), mis arvutatakse Euroopa õietolmuanalüüsi v.1.0 põhjal, milles arvutatakse taimede areng kevadel, õietolmu eraldumine, transport ja eemaldamine, kasutades temperatuuri, maakatet ja puuliike, ning kombineeritakse need Euroopa aeroallergeenide võrgustiku õietolmu vaatlustega. Näitaja mõõdab ka õietolmu hooajalist ajastust (algus, lõpp ja kestus päevades) ja tõsiduse muutumist, võrreldes aastate 2013–2022 dekaadseid mediaane sünni ja lepa puhul aastatega 1980–1989 ning oliivide puhul aastatega 1990–1999.

Hoiatused

Näitaja muudab eeldused selle kohta, et taimestiku jaotumise kaart jääb kõigi aastate jooksul muutumatuks, ning ei võta arvesse puu õietolmu kontsentratsiooni iga-aastaseid kõikumisi. Kuid õietolmu hooaja absoluutse taseme prognoosimine igal konkreetsel aastal on keeruline ülesanne ja siiani ei ole selle jaoks sobivat üleeuroopalist lahendust. Varasemate vaatluste kohta andmed puudusid, seega piirdus analüüs kase ja lepa puhul aastatega 1980–2022 ning oliivide puhul aastatega 1990–2022.