Mageveevarude kasutamine Euroopas

Põhisõnumid:

Üldiselt näitasid veevõtt ja majanduskasv ELis aastatel 2000–2017 täielikku lahtisidumist. Kogu veevõtt vähenes 17 %, samal ajal kui kõigist majandussektoritest saadud kogulisandväärtus suurenes 59 %. Siiski põhjustavad veepuuduse tingimused ja põuad jätkuvalt märkimisväärseid riske Lõuna-Euroopas, aga ka teiste Euroopa piirkondade konkreetsetes piirkondades.

Põllumajandus oli jätkuvalt sektor, mis avaldas kõige suuremat survet taastuvatele mageveevarudele, moodustades 2017. aastal 59 % kogu Euroopa veekasutusest. See on peamiselt tingitud Lõuna-Euroopa põllumajanduse tasemest.

2017. aastal võeti 64 % kogu veest jõgedest ja 24 % põhjaveest.

Aastased taastuvad mageveevarud elaniku kohta vähenesid aastatel 1990–2017 kõigis piirkondades peale Ida-Euroopa. Suurt langust täheldati Hispaanias (-65 %), Maltal (-54 %) ja Küprosel (-32 %). Kliimamuutused ja rahvastiku kasv avaldasid sel perioodil Euroopas suurt survet taastuvatele mageveevarudele.

Äärmuslike põudade ja üleujutuste sagenemine ja ulatus suurendavad ohtu, et tulevikus väheneb taastuvate mageveevarude maht.