Sest ookean

Ookeanialgatuse käivitasid 23 riiki 2015. aasta novembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21). Kõik need riigid kirjutasid alla dokumendile „Ookeani deklaratsioon“, milles toetati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) äsja esitatud eriaruannet ookeani kohta ja kõrgetasemelise ÜRO ookeanikonverentsi kokkukutsumist, et toetada ookeanile keskenduva kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamist, ning edendati ookeanide tegevuskava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames.

Aasta hiljem, teine Sest ookeani deklaratsioon käivitati COP22 ajal Marrakechis. Deklaratsioonis kutsuvad 33 allakirjutanud riiki „ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisi üles kaaluma selliste riiklikult kindlaksmääratud panuste esitamist, millega edendatakse vajaduse korral ambitsioonikaid kliimameetmeid, et minimeerida kliimamuutuste kahjulikku mõju ookeanidele ning aidata kaasa nende kaitsele ja säilitamisele“.

Algatust „Kuna ookean“ toetavad selle partnerid: Tšiili välissuhete ministeerium, Monaco prints Albert II fond, Tara fond, Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat, säästva arengu ja rahvusvaheliste suhete instituut (IDDRI) ning ookeanikaitse.

Algatuse „Kuna ookean“allakirjutanud rõhutasid, kui oluline on arendada täiendavaid teaduslikke teadmisi mitte ainult kliimamuutuste leevendamise toetamiseks, vaid ka selleks,et paremini mõista kliimamuutuste mõjusotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid ookeanile, pidades silmas kohanemist.

Tuginedes 2016. aastal alustatud ulatuslikule konsultatsioonile, on koostatud juhenddokument „Ocean For Climate: Ookeaniga seotud meetmed kliimastrateegiates avaldati 2019. aasta oktoobris pärast seda, kui avaldati IPCC eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas (SROCC). Juhenddokumendis keskendutakse SROCCi ookeanielementidele, uurides mõju ookeanipõhisele tegevusele: need, mis saavad ohutult ja kestlikult panustada kliimamuutuste leevendamise jõupingutustesse; ning meetmed, mida saab võtta ookeanide vastupanuvõime suurendamiseks. Juhenddokumendiskäsitletudmeetmed hõlmavad merede ja rannikualade kohanemist kliimamuutustega ning hübriidlahendusi, mis toetavad nii kohanemist kui ka leevendamist kalandus- ja vesiviljelussektoris, nagu säästvaltkasutatavad F-saared ning A-vesiviljelusja G-reeningShipping.