Ülemaailmne katastroofidest teavitamise ja nende koordineerimise süsteem (GDACS)

Ülemaailmne katastroofidest teavitamise ja nende koordineerimise süsteem (GDACS) loodi 2004. aastal ÜRO ja Euroopa Komisjoni vahelise koostööraamistikuna, et kõrvaldada olulised lüngad teabe kogumisel ja analüüsimisel suurte ootamatute katastroofide varases etapis. Viimase kümne aasta jooksul on GDACS tuginenud katastroofide juhtide ja infosüsteemide kollektiivsele suutlikkusele kogu maailmas, et hõlbustada rahvusvahelist teabevahetust ja otsuste tegemist.

Integreeritud GDACSi veebisaidil on järgmised katastroofiteabesüsteemid ja veebipõhised koordineerimisvahendid:

1. GDACS-i katastroofihoiatused, mis antakse välja ja levitatakse umbes 25 000 abonendile kohe pärast ootamatuid katastroofe. Hoiatuste aluseks olevad automaatsed hinnangud ja riskianalüüsid on koostanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja Üleilmse Üleujutuste Vaatluskeskus.

2. Virtual OSOCC - salasõnaga piiratud veebiplatvorm reaalajas teabevahetuseks ja koostööks kõigi katastroofi esimeses etapis osalejate vahel. Mõjutatud riigi ja rahvusvaheliste reageerijate teabevärskendusi modereerib spetsiaalne meeskond. Virtuaalsel OSOCCil on umbes 19 000 registreeritud kasutajat ja seda haldab ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA).

3. Virtuaalses OSOCCis jagatakse erinevate pakkujate, sealhulgas UNOSATi ja MapActioni kaarte ja satelliidifotosid. GDACSi satelliitide kaardistamise ja koordineerimise süsteem (SMCS) on teabevahetus- ja koordineerimisplatvorm, kus organisatsioonid saavad jälgida ja teavitada sidusrühmi oma lõpuleviidud, praegustest ja tulevastest kaardistamistegevustest hädaolukordades. Seda teenust hõlbustab ÜRO Koolitus- ja Teadusinstituudi (UNITAR) operatiivne satelliitrakenduste programm (UNOSAT).

4. teadusportaal, mis on pühendatud mitmele erihuvidega teaduskogukonnale ja mitmele ekspertide töörühmale; portaali haldab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.