Sektoripõhine mõjuhinnang DROughts kohta keerulistes Euroopa vesikondades (CROSSDRO)

Viimase 20 aasta jooksul on põuakahjud Euroopas ulatunud 6,2 miljardi euroni aastas. Põud põhjustab nii keskkonna- kui ka sotsiaal-majanduslikust seisukohast mitmeid ja valdkondadevahelisi mõjusid. Põuatüüpide (meteoroloogilised, hüdroloogilised, keskkonnaalased, põllumajanduslikud ja sotsiaalmajanduslikud) vahel on keerulised hüdroloogilised ja keskkonnaalased seosed, mistõttu on mõju väga raske hinnata. CROSSDRO töötab välja mitut sektorit ja mastaapi hõlmava põua mõju hindamise keerulistes Euroopa vesikondades.

Projekti eesmärkide eesmärk on edendada teaduslikku mõistmist ja töötada välja praktilised suunised, kaasates peamised sidusrühmad kogu töösse. Täpsemalt määrab CROSSDRO kindlaks põudade omavahel seotud mõju metsandusele ja maakattele, veevarudele (eri allsüsteemidele, st lumele, ojaveele, veehoidla tasandile ja põhjaveele) ning erinevatele majandussektoritele, mis on veevarude kättesaadavuse suhtes väga haavatavad: nt põllumajandus, hüdroenergia ja turism. Eesmärgid saavutatakse eksperimentaalsete uuringutega nii kohapeal kui ka laboris, kaugseirega, ajalooliste seeriate ja modelleerimismeetoditega, milles võetakse arvesse varasemaid põudasid ja tulevasi stsenaariume. 

CROSSDRO annab vastused peamistele asjakohastele küsimustele:

1. milline on põua otsene mõju lumekattele, metsa kasvule ja tervisele, veevarudele ning niisutatud ja vihmaga toidetud põllukultuuridele?
2. milline on seos biofüüsikaliste ja sotsiaalmajanduslike põuamehhanismide vahel nendes sektorites ning eri ruumiskaalade ja keskkonnatingimuste vahel?
3. milline on mudelite võime korrata mitut ja sektorit hõlmavaid põua mõjusid keerulistes piirkondades ja milline on prognooside ebakindlus?
4. milline on põuaperioodide eeldatav mõju tulevaste stsenaariumide korral?
5. kuidas saab põua mõju hindamine ja valgala mõjumudelite väljatöötamine parandada keskkonna ja ühiskonna vastupanuvõimet põuale?
6. milline on ühiskonna oodatav kohanev reaktsioon põuale ja kuidas prognoosida koostoimet?