Põua- ja tulekahjuvaatlussüsteem ning varajase hoiatamise süsteem (DISARM)

Projekti DISARM (põuaja tulekahjude vaatluskeskus ning varajase hoiatamise süsteem)eesmärk on töötada välja integreeritud teenuste kogum, et toetada prognoosimist ning edendada põua ja metsatulekahjude ennetamist. Kreekat, Bulgaariat ja Küprost ühendades on üldeesmärk luua uuenduslik integreeritud vaatlusplatvorm ja varajase hoiatamise süsteem, mis on peamine vahend keskkonnakaitseks, edendades seeläbi piirkonna säästvat arengut.

Kasutades nüüdisaegseid lähenemisviise, aitab DISARM prognoosida põua- ja metsatulekahjude ohtu Balkani ja Vahemere piirkonnas ning hinnata riske muutuva kliima tingimustes. Samuti töötatakse välja kiirreageerimissüsteem metsatulekahjude käitumise lühiajaliseks prognoosimiseks ning luuakse metsatulekahjude aktiivsuse reaalajalähedase seire vaatluskeskus. Süsteem põhineb kõrgresolutsiooniga meteoroloogilistel prognoosidel, metsatulekahjude leviku mudelitel, tulekahjude avastamiseks vajalikel satelliidiandmetel ning biomassi hindamisel, pinnavaatlustel ja igakuiste prognoosisüsteemide kasutamisel. Lisaks hõlmab DISARM töölaua- ja mobiilirakendust, mida kasutatakse projekti väljundite levitamiseks, suurendades seeläbi üldsuse teadlikkust põuast ja metsatulekahjudest. See rakendus annab kasutajatele ka lihtsa vahendi metsatulekahjudest ja surnud biomassi olemasolust teatamiseks, mis on tulekahju süttimise seisukohast väga oluline.

Piirkondlikud ametiasutused võiksid ettevalmistavate meetmete väljatöötamisel/kavandamisel DISARM-süsteemist otsest kasu saada. Kodanikukaitseasutused ja tuletõrjeteenistused suurendavad süsteemi abil oma suutlikkust võidelda metsatulekahjudega. Avaliku ja erasektori sidusrühmad saavad DISARMist kasu interaktiivse mobiilirakenduse kasutamise kaudu. Selline lähenemisviis annab kodanikele kasulikku teavet, kuid kaasab neid aktiivselt teabe genereerimise protsessi.

DISARM tegeleb põua- ja tuleohu täpsete ja õigeaegsete vaatluste ja prognooside esitamise probleemiga tervikliku ja riikidevahelise lähenemisviisi abil.  Riikidevaheline lähenemisviis on vajalik, kuna see võimaldab kasutada iga partneri eksperditeadmisi ja jagada olemasolevaid ressursse. Suhtlemine lõppkasutajate/sidusrühmadega Balkani-Vahemere piirkonnas võimaldab süsteemi katsetada/hinnata mitmesuguste ja erinevate vajaduste jaoks, mida ei oleks võimalik saavutada, kui iga partner töötaks individuaalselt.