Riskijuhtimispartnerluste tõhustamine seoses katastroofiliste looduslike ohtudega Euroopas (ENHANCE)

Loodusõnnetuste sagedus ja majanduslik kahju on Euroopas suurenenud. Eeldatakse, et kahjud suurenevad jätkuvalt linna- ja majandustegevuse ning kliimamuutuste tõttu. Looduslikest ohtudest tuleneva riski vähendamiseks on vaja vähendada katastroofiohtu. Katastroofiohu vähendamine on aga keeruline ülesanne, millesse on kaasatud palju osalejaid ning mis hõlmab sageli eri sektoreid ja geograafilisi mastaape. ENHANCE’i eesmärk oli töötada välja ja analüüsida uusi viise, kuidas suurendada ühiskonna vastupanuvõimet loodusõnnetuste tagajärgedele.

Selle tulemusena soovitatakse projektis ENHANCE (uusi) valdkondadevahelisi partnerlusi katastroofiohu vähendamise haldamiseks, tuginedes kümnele juhtumiuuringule. Mereala ruumilised planeerimised hõlmavad avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonide partnereid. Projekti tulemused näitavad, et mereala ruumilised planeerimised võivad märkimisväärselt parandada katastroofiohu juhtimist. Kasutades kapitalil põhinevat lähenemisviisi, hinnati mereala ruumilise planeerimise kavade tervislikkust loodusõnnetustega toimetulekul, mille tulemuseks olid järgmised üldised soovitused, mis toetavad UNISDR Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kahjude ja kahjustuste alast arutelu.

Riskihindamine:

• Äärmuslikke riske ja majanduslikku kahju tuleks arvesse võtta rahvusvahelistes riskivähendus- ja riskifinantseerimisalgatustes. See toetab nii Sendai raamistikku kui ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lähenemisviisi kahjule ja kahjustustele.
• Usaldusväärne ja täpne riskiteave on mereala ruumilise planeerimise hea toimimise võti. Selleks on hädavajalik empiiriliste kahjuandmete kättesaadavus ja selliste andmete avalikustamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust.
• Äärmuslike riskide hindamise meetodid äärmuslike väärtuste analüüsi ja ühiste tõenäosusjaotuste (Copula) kaudu suurendavad märkimisväärselt riskistsenaariumide usaldusväärsust.
• Katastroofi otsene majanduslik mõju piirkondades, mida see otseselt ei mõjuta, kuid mis on kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kaudu katastroofipiirkonnaga seotud, võib moodustada kuni 40 % kogukahjust. Selle ohu vähendamiseks on kohanemisvõimaluste täiendavaks hindamiseks vaja rohkem uuringuid.

Taju ja käitumine:

• Riskitaju on katastroofiohu vähendamise oluline tõukejõud. Riski tajumist mõjutavad suurel määral sellised tegurid nagu: üksikisikute kogemused varasemate katastroofidega, rahalised stiimulid ja sotsiaal-majanduslikud tingimused.
• Suunates kodumajapidamiste individuaalse käitumise paremini katastroofiohu vähendamisele, nt teabevahetuse ja rahaliste stiimulite kaudu, nagu kindlustuse mahaarvamised, saab riski vähendada kuni 35 %.
• ELi õigusaktid, nagu üleujutuste direktiiv, peaksid pakkuma kodumajapidamistele rohkem stiimuleid, aktiveerides katastroofiohu vähendamise tohutu potentsiaali üksikisikute kaudu.
• Kindlustusskeemid peaksid olema paremini seotud ELi õigusaktidega (üleujutuste direktiiv, Solventsus II, ELi Solidaarsusfond), kuna neil on juba tihedad sidemed üksikute kodumajapidamistega ja need võivad stimuleerida katastroofiohu vähendamist kohalikul tasandil.
• Selleks on vaja paremat arusaamist sellest, kuidas üksikisikud tajuvad katastroofiohtu ja käituvad selle suhtes. Agendipõhised mudelid on võimsad vahendid, et simuleerida inimkäitumise mõju katastroofiohu vähendamisele

Kindlustus & Majanduslikud instrumendid:

• Riskide ülekandmise skeemid, nagu kindlustus ja ELi solidaarsusfond, on elujõulised ainult tulevikus, kusjuures füüsilise kaitse meetmed / katastroofiohu vähendamine suurenevad märkimisväärselt
• Ilma katastroofiohu vähendamiseta võivad näiteks üleujutuskindlustuse kindlustusmaksed mitmes ELi riigis, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, suureneda kuni 120 %.

Katastroofiohu vähendamine/kohandamine

• katastroofiohu vähendamise meetmed võivad riski märkimisväärselt vähendada; Üksikmajapidamiste kaasamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi.
• Kohanemis- ja katastroofiohu vähendamise jõupingutused peaksid hõlmama kogu valdkonda: alates hoiatussüsteemidest, kaitsest kuni ruumilise planeerimise jõupingutusteni.