Loodus Nutikad linnad üle kahe mere (Nature Smart Cities)

Kohalikel omavalitsustel onselge teadmistelünk, mis takistab neil võtmast kasutusele rohelist taristut ulatuses, mis võimaldab linnamaastikel kohaneda kliimamuutuste tulevaste mõjudega ja luua kestlikumaid kogukondi. Linnad ja asulad ei investeeri rohelisse taristusse ning kohalikud omavalitsused, kes selle asemel tuginevad ELi ja riiklikele toetustele või viivad rohelise taristu projekte ellu ühekordselt, lihtsalt ei kasuta hindamisvahendeid rohelise taristu õigustamiseks majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel ja keskkonnaalastel põhjustel. Erandiks on pealinnad/suurlinnad (elanike arv > 550 000), millel on juurdepääs rohkematele rahalistele vahenditele ja ressurssidele kui väiksematel linnapiirkondadel. Geograafilise tähise hindamise vahendeid ei kasutata ja kohalikel asutustel ei ole võimalik geograafilise tähise otsest rahalist kasu nõuetekohaselt arvesse võtta. Kohalikel omavalitsustel tuleb võimaldada ületada turutõkked, mis takistavad neil kasutamast oma linnarahastust rohelise taristu kliimainvesteeringute rahastamiseks, ning loobuda toetustest sõltumisest.

Projekti eesmärk on võimaldada kahe mere kohalikel asutustel kasutada oma linna rahalisi vahendeid rohelise taristu kliimainvesteeringute programmide rahastamiseks, vähendades sõltuvust toetustest rohelise taristu projektide rahastamiseks linnades ja väiksemates linnades. Selle eesmärk on süvalaiendada kohalike asutuste omafinantseerimismeetodit rohelise taristu projektide rahastamiseks, näidates, et need võivad anda positiivset puhaskasu kohaliku asutuse lõpptulemusele. Projekt võimaldab teha rohkem investeeringuid kliimamuutustega kohanemise meetmetesse, näidates, kuidas kohalikud omavalitsused saavad rohelise taristu kliimainvesteeringutest otsest ja rahalist kasu, saades samal ajal kasu ka kaudsest ja mitterahalisest kasust – rohelise taristu lisaväärtusest (sotsiaalne, kogukondlik, keskkonnaalane).

Peamine väljund on ärimudel, mis võimaldab kahe mere kohalikel asutustel mõista, kuidas nad saavad ise rahastada rohelise taristu kliimainvesteeringuid ja vähendada sõltuvust toetustest, et suurendada oma linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele.