Sustainble Mountain Huts Euroopas (LIFE SUSTAINHUTS)

Mägipiirkondade arenguks on väga olulised mägiturismi taristu energiaalase vastupanuvõime suurendamise meetmed. Hiljutised uuringud näitavad kliimamuutuste olulist mõju energiasektorile ja toetavad kohanemisvajadust, eelkõige elektrisektoris. Mägionnid on tavaliselt eraldatud kütte- ja elektrivõrkudest. Need sõltuvad fossiilkütusel töötavatest generaatoritest ja kateldest. Seadmeid ja kütust tarnitakse sageli helikopteriga, mis on kulukas transpordivahend ning veel üks CO2 heite ja saaste allikas. Kivist onnid sageli väga energiasäästlikud.

LIFE SUSTAINHUTSi eesmärk on vähendada CO2 heidet, mis tekib hoonetest isoleeritud keskkondades, näiteks mägionnides. Projekti eesmärk on ka vältida õhusaastet, säilitada mägimetsi, edendada säästvat turismi ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikud meetodid energia tootmiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks.

Projekti konkreetsed eesmärgid on järgmised:

• äärmuslikele mägitingimustele kohandatud ressursside hindamise kampaania loomine, millega mõõdetakse ja hinnatakse näidisobjekte mikrotasandil;
• eri mägikeskkondadele kohandatud keskkonnasõbralike võrguväliste taastuvenergiarajatiste projekteerimine ja simuleerimine;
• Täieliku võrguvälise vesinikutsükli projekteerimine, sealhulgas kohandatud elektrolüüsiseade Balance of Plant (BOP), mis peab vastu mägikeskkonna kriitilistele veetingimustele, ja hübriidsalvestisüsteem.
• uuenduslike ja alternatiivsete tehnoloogiate, näiteks hübriidsalvestussüsteemide ja kütuseelementide integreerimine mägionnidesse, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest;
• selliste uue põlvkonna isolatsioonimaterjalide valimine ja paigaldamine, mis on keskkonnasõbralikumad, vähese CO2-heitega, suurendavad hoone isolatsioonivõimet 10 % võrra energiasäästust ja on kulude poolest konkurentsivõimelised;
• Neljas Euroopa riigis üheksa peaaegu heitevaba näidismägionni rakendamine ja tutvustamine (mis hõlmavad erinevaid töötingimusi kõrgusel ja temperatuuril): üks demo-hut madalal kõrgusel (<1 000m), neli keskmisel kõrgusel (1 000–2 000 m), kolm suurel kõrgusel (2 000–3 000 m) ja üks äärmiselt suurel kõrgusel (> 3000 m);
• onnide olelusringi hindamise väljatöötamine, et teha kindlaks uute tehnoloogiate keskkonnamõju võrreldes praegu kasutatavate tehnoloogiatega; ja
• Mägionnide ja võrguväliste alade jaoks suuniste väljatöötamine, et edendada tulemuste kordamist.