sajandi kliimamuutused Euroopa Alpides – ülevaade

Suure osa Euroopa ühiskonna jaoks on olulised usaldusväärsed hinnangud tulevaste kliimamuutuste kohta Alpides. Samal ajal tekitab keeruline Alpi piirkond kliimamudelitele märkimisväärseid probleeme, mis toob kaasa ebakindluse kliimaprognoosides. Seda arvesse võttes antakse käesolevas uuringus ülevaade teadmiste tasemest 21. sajandi kliimamuutuste kohta Alpides, tuginedes olemasolevale kirjandusele ja täiendavatele analüüsidele. Eelkõige võetakse selles sõnaselgelt arvesse kliimaprognooside usaldusväärsust ja ebakindlust.

Tulemused näitavad, et lisaks Alpide temperatuuridele mõjutab globaalne soojenemine ka sademeid, globaalset kiirgust, suhtelist niiskust ja sellega tihedalt seotud mõjusid, nagu üleujutused, põuad, lumekate ja looduslikud ohud.

Heitkoguste stsenaariumi A1B kohaselt on oodata umbes 0,25 °C soojenemist kümne aasta jooksul kuni 21. sajandi keskpaigani ja 0,36 °C soojenemist kümne aasta jooksul sajandi teisel poolel. Soojenemine on tõenäoliselt seotud muutustega sademete hooajalisuses, globaalses kiirguses ja suhtelises niiskuses ning intensiivsemate äärmuslike sademete ja üleujutuste potentsiaaliga aasta külmemas osas. Praegused rekordilised soojad või kuumad talve- või suvehooajad võivad 21. sajandi lõpus muutuda normaalseks ning on märke sellest, et põuad muutuvad tulevikus tõsisemaks. Lumekate peaks oluliselt vähenema alla 1500–2000 m ning liustike ja igikeltsa taandumisega seotud looduslikud ohud peaksid sagenema.

Sellised muutused kliimaparameetrites ja nendega seotud kogustes avaldavad märkimisväärset mõju ökosüsteemidele ja ühiskonnale ning seavad kahtluse alla nende kohanemisvõime.