Kalapüügiga tegelevate kogukondade kohanemine sihtliikide kliimamuutustega

Kliimamuutused põhjustavad muutusi mereliikide levikus, häirivad kalureid ja kalurikogukondi ning ohustavad toiduga kindlustatust. Need muutused mõjutavad kogu kalandustegevust alates väikesemahulisest kalapüügist kuni tööstusliku kalapüügini ning mõjutavad elatusvahendeid, majandust ja ühiskonda kogu mereandide tarneahela ulatuses. Kalanduse mõistmine sotsiaal-ökoloogiliste süsteemidena, mis hõlmavad dünaamilist reageerimist ja tagasisidet sihtliikidele, kaluritele ja kalandussektorile, on oluline lähtepunkt, et mõelda kalanduse kohanemisele kliimamuutustega. Käesolevas perspektiivis võetakse lühidalt kokku sihtliikide leviku muutuste ökoloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju. Pakutakse välja vastupanuvõime perspektiiv, mille puhul kalanduse ühtne Euroopa taevas saab reageerida kliimamuutustele süsteemi säilitamise, sellega toimetuleku, selle kohandamise ja/või ümberkujundamise kaudu. Tehakse kindlaks nendega seotud meetmed ja riskid individuaalsel ja kollektiivsel tasandil. Arutatakse konkreetseid poliitikavariante, millel on potentsiaali käsitleda ökoloogilist ja sotsiaal-majanduslikku mõju, mis on seotud liikide levila muutumisega kliimamuutuste tõttu. Lahendused hõlmavad juhtimistavade muutmist, et need oleksid kohanemisvõimelisemad, paindlikumad ja kaasavamad; uute turgude loomine ning olemasolevatele turutoodetele ja nende väärtusahelatele lisandväärtuse andmine; või kaitsemeetmed, nagu püügikeelud, merekaitsealad ja uued rahvusvahelised lepingud.