Kohanemine äärmustega: Peamised teadmised kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise ühendamiseks Euroopa rohelises kokkuleppes

Kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu vähendamine on põhimõtteliselt sarnased ettevõtted, kuna mõlemad hõlmavad äärmuslike sündmuste negatiivse mõju vähendamist. Mõlemad on seotud ühiskonna riskidünaamikaga ning nõuavad vastupanuvõime suurendamiseks keerukaid riskihindamisi, prognoosimist ja strateegilist planeerimist. Mõlemas valdkonnas tegutsevad poliitikaringkonnad kipuvad siiski olema erinevad – peamised otsustajad asuvad eri ministeeriumides või ametites ning need kaks kogukonda tuginevad eraldi teabeallikatele, rahalistele vahenditele ja kasutavad kokkusobimatut tehnilist keelt.

Alates 2015. aastast on kliimamuutustega kohanemise ja riskide vähendamise PLAtform (PLACARD) teinud koostööd tehniliste ekspertide ja otsustajatega kogu Euroopas, et mõista ja edendada kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise kogukondade ühendamise eeliseid ning töötada välja vahendid ja lähenemisviisid edasise koostöö hõlbustamiseks. Kuna Euroopa kaalub võimalusi edendada keskkonnahoidlikku taastumist koroonaviiruse pandeemiast ja kaalub, kuidas viia see taastumine kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, on praegu olulisem kui kunagi varem, et meie peamine eesmärk oleks ehitada üles vastupanuvõimelised ühiskonnad ja süsteemid.

Käesolevas poliitikaülevaates tutvustatakse PAKKUMIST saadud peamisi teadmisi kulude jagamise kokkuleppe ja katastroofiohu vähendamise ühendamiseks. Rõhutatakse kolme tegevusvaldkonda, et parandada koostööd ja anda soovitusi Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Kuigi need perspektiivid on pärit Euroopa kontekstist, annavad need väärtuslikku teavet piirkondlikus ja riiklikus kontekstis, et toetada jõupingutusi vastupanuvõimelisema tulevikuühiskonna loomiseks, kui kohaneme äärmustega soojenevas maailmas.

Põhisõnumid:

• Vastupanuvõimelisemate ühiskondade ülesehitamine, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe edendamine, peaks olema keskne probleem, kuna Euroopa kaalub oma taastumist koroonaviiruse pandeemiast. COVID-19 kriisist taastumine peab olema kliimaga kooskõlas ja keskenduma lisaks lühiajalistele prioriteetidele ka pikaajalise vastupanuvõime suurendamisele.
• Kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu vähendamine on olulised protsessid tulevaste riskide juhtimiseks ning kogukondadevahelise, sektorite- ja mastaabiülese ning piiriülese koostöö hoogustamiseks. Nende valdkondade teadmisi tuleks kasutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja COVID-19 kriisist taastumise jaoks.
• Vastupidava Euroopa rohelise kokkuleppe ja keskkonnahoidliku COVID-19st taastumise jaoks on oluline parandada teabevahetust, ühtlustada keelt, ühendada osalejaid ja luua koostööstruktuure. Koheste sammude astumiseks on olemas palju vahendeid ja lähenemisviise. Jätkuvaid investeeringuid on vaja olemasolevate institutsioonide tugevdamiseks ja uute loomiseks, et juhtida riske ja edendada koostööd soojenevas maailmas.