Kliimamuutustega kohanemise mõju tööhõivele ELis

Kliimamuutustega kohanemisega seotud töökohad on kõik töökohad, mis luuakse, säilitatakse või määratletakse uuesti kliimamuutuste praegustele ja prognoositavatele mõjudele vastupanuvõime suurendamise protsessis.

Uuringu üldine eesmärk on mõista ja täita lüngad teadmistes kliimamuutustega kohanemise mõju kohta ELi tööhõivele ja oskustele. Osana kliimamuutustega kohanemise integreerimisest ELi poliitikasse tehakse selle uuringu tulemustes kindlaks ka ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, mis võiks edendada üleminekut kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ELi majandusele, sealhulgas piisavate oskuste pakkumist.

Selleks et kvantifitseerida kliimamuutustega kohanemise mõju tööhõivele, töötati välja kaks lähtestsenaariumi (4 kraadi ja 2 kraadi temperatuuri muutus 2100. aastaks võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega) ning võrdlusstsenaarium ja ambitsioonikas stsenaarium.

ELi tasandil näitavad tööhõivele avalduva kliimamuutuste mõju modelleerimise tulemused, et kliimamuutustest tulenev kahju (või kasu) mõjutab eri majandussektorite tootlikkust ning nende tootmist ja tööhõivet. See toob kaasa töökoha kaotuse (või suurenemise). Liikmesriikide tasandil näitab see, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa piirkondade tööturge erinevalt, sõltuvalt nende peamistest majandussektoritest ja kliimatingimustest.

Selleks et kvantitatiivselt hinnata kohanemismeetmete mõju tööhõivele ELis, hinnati võrdlus- ja ambitsioonikas stsenaariumis kliimamuutustega kohanemise kulutustest tingitud suhtelisi muutusi tööhõives võrreldes lähtestsenaariumiga.

Lisaks hinnangu andmisele kliimamuutustega kohanemise tõttu loodud ja kaotatud töökohtade arvu kohta kaardistati uuringus ka kohanemismeetmete võtmiseks vajalikud oskused ning hinnati oskuste nappust ja nappust. Selle analüüsi tulemusena esitatakse poliitilised soovitused vastupanuvõimelisema Euroopa ülesehitamiseks.