Kliimamuutustega kohanemise mõju hindamine tööhõivele ELis

Kliimamuutustega kohanemisega seotud töökohad on kõik töökohad, mis on loodud, säilitatud või ümber määratletud kliimamuutuste praegustele ja prognoositavatele mõjudele vastupanuvõime suurendamise protsessis.

Uuringu üldeesmärk on mõista ja täita teadmistelünki seoses kliimamuutustega kohanemise mõjuga ELi tööhõivele ja oskustele. Osana kliimamuutustega kohanemise integreerimisest ELi poliitikavaldkondadesse tehakse selle uuringu tulemustes kindlaks ka ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, mis võiks edendada üleminekut kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ELi majandusele, sealhulgas piisavate oskuste pakkumist.

Selleks et kvantifitseerida kliimamuutustega kohanemise mõju tööhõivele, töötati välja kaks lähtestsenaariumit (4 °C ja 2 °C temperatuurimuutus 2100. aastaks võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega), samuti võrdlusstsenaarium ja ambitsioonikas stsenaarium.

ELi tasandil näitavad kliimamuutuste poolt tööhõivele avaldatava mõju modelleerimise tulemused, et kliimamuutustest tulenev kahju (või kasu) mõjutab eri majandussektorite tootlikkust ning nende tootmist ja tööhõivet. See toob kaasa töökoha kaotuse (või suurenemise). Liikmesriikide tasandil näitab see, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa piirkondade tööturge erinevalt, sõltuvalt nende peamistest majandussektoritest ja kliimatingimustest.

Selleks et kvantitatiivselt hinnata kohanemismeetmete mõju ELi tööhõivele, hinnati võrdlusstsenaariumis ja ambitsioonikas stsenaariumis kliimamuutustega kohanemiseks tehtud kulutustest tingitud suhtelisi muutusi tööhõives võrreldes lähtestsenaariumiga.

Lisaks kliimamuutustega kohanemise tõttu loodud ja kaotatud töökohtade hinnangulisele arvule kaardistati uuringus ka kohanemismeetmete võtmiseks vajalikud oskused ning hinnati oskuste nappust ja nappust. Selle analüüsi tulemusena esitatakse poliitilised soovitused vastupanuvõimelisema Euroopa ülesehitamiseks.