Veevajaduse tasakaalustamine mitme kasutaja vahel põuale kalduval rannikuäärsel märgalal

Doñana piirkond on Lõuna-Hispaania Guadalquiviri vesikonna rannikumärgala, kus vesi jaguneb looduslike ja tehismärgalade vahel. Hiljutised kõrge temperatuuri ja põua episoodid mõjutavad kohalike kogukondade arvamust Doñana looduslike ökosüsteemide ja põllumajandussüsteemide kohanemisvajaduse kohta. Piirkond on juba praegu keskkonnasurve all ja rannikualad on meretaseme tõusu suhtes väga haavatavad ning niisutusvajaduse võimalik suurenemine on väga suur. Lisaks suurenevad konkurents ja konfliktid vee pärast, kuna kliimamuutuste mõju, elanikkonna suurenemine, põllumajanduse intensiivistumisest tulenevad saasteprobleemid ning killustatud ja kooskõlastamata kohanemispoliitika strateegiad avaldavad suurt survet mageveevarudele. Vaja on saavutada tasakaal võrdsuse, majandusliku turvalisuse ja keskkonna vahel paindlike kohanemisvõimaluste abil, mis võivad tulla toime kasvava survega mageveevarudele ja vähendada omakorda konflikte juhtumiuuringu piirkonna kasutajate vahel.

Käesolevas aruandes uuritakse paindlikke kliimamuutustega kohanemise võimalusi Doñana märgaladel kahest vaatenurgast: 1) Millised on põllumajandusliku veemajanduse poliitikavalikud kliimamuutusi silmas pidades? 2) Kuidas saavad informeeritud sidusrühmad aidata kaasa paremale kohanemisele? Esimese küsimuse lahendamiseks simuleeritakse vee kättesaadavust põllumajandustootjatele WAAPA mudeliga (Garrote et al., 2014) mitmesuguste kohanemispoliitika valikute alusel, mis on tuletatud kohalike kogukondade seisukohast. Teine küsimus lahendati osalusuuringute abil. Kohanemisvõimalused on piiritletud vastavalt kohalikule keskkonna-, sotsiaalsele ja poliitilisele kontekstile.