Kliimaärevus

Kliimaärevus on laiema ökoärevuse nähtuse aspekt: see hõlmab keerulisi emotsioone, mida kogetakse olulisel määral keskkonnaprobleemide ja nendest tulenevate ohtude tõttu. Laiemas plaanis on nii ökoärevus kui ka kliimaärevus osa nähtusest, mille puhul maailma olukord (st nn makrosotsiaalsed tegurid) mõjutab meie vaimset tervist. 

Kliimaärevus võib olla probleem, kui see on nii intensiivne, et inimene võib olla halvatud, kuid kliimaärevus ei ole peamiselt haigus. Pigem on see mõistetav reaktsioon meid ümbritsevate keskkonnaprobleemide ulatusele. Kliimaärevus võib sageli olla ka oluline ressurss, kuid see tähendab, et inimene leiab koos teistega a) piisavalt aega ja ruumi oma emotsioonidega tegelemiseks ja b) piisavalt konstruktiivset tegevust, et aidata leevendada kliimamuutusi.

Raportis nimetatakse kliimaärevust üheks kliimamuutuste tervisemõjuks (2. peatükk). Kaks keskset psühholoogilist väljakutset ja ülesannet (3. peatükk) on a) kohanemine muutuvate oludega, stfunktsionaalsetefunktsioonide taastamine, ja b) oma eetilise vastutuse võtmine ja tervisliku perspektiivi säilitamine, st ambivalentsusega elamine. Aruandes avaldatakse esimest korda soome keeles ülevaade kliimaärevuse erinevatest sümptomitest, viidates rahvusvahelistele uuringutele (4. peatükk). Sümptomeid võib paigutada kõige kergemate ja kõige raskemate skaalale ning need võivad ilmneda ka psühhofüüsiliste sümptomitena. Sümptomite tuvastamist raskendab see, et need on mitmemõõtmelised (kliimamuutused mõjutavad peaaegu kõike). Seda mõjutavad ka kliimamuutustega seotud sotsiaalsed survetegurid.

peatükis käsitletakse haavatavust ja sotsiaalse konteksti rolli kliimamuutustega toimetulekul. Peatükk sisaldab loetelu inimestest, kes on eriti haavatavad, ja eluolukordadest, mis tekitavad haavatavust. Mõned neist inimrühmadest tunnevad end kliimaärevuse all (nt noored) ja mõned (nt põllumajandustootjad) kogevad selle nähtusega seotud sümptomeid, kuid nimetavad seda millekski muuks.

Kuuendas peatükis tõstatatakse küsimus, kui oluline on kliimaärevuse (tähenduslik toimetulek, eksistentsiaalne heaolu) käsitlemisel kogeda, et elu on mõttekas. 7. peatükis käsitletakse erinevaid emotsioone, nagu kurbus, hirm ja süütunne, mis võivad olla seotud kliimaärevusega. Kliimaärevust saab käsitleda ka šoki ja trauma vaatenurgast. Emotsionaalsed oskused ja vaimse tervise oskused võivad aidata kliimaärevusega tegelemisel. Raportis rõhutatakse ka, et tugevad emotsioonid võivad olla võimas ressurss.

8.peatükis antakse põhjalik ülevaade erinevatest algatustest ja materjalidest, mis on viimastel aastatel välja töötatud kliimaärevusega tegelemiseks nii rahvusvaheliselt kui ka Soomes. Keskendutakse kolmanda sektori algatustele. Põhivormingud hõlmavad a) eneseabi- ja tugimaterjale, b) rühmategevusi, c) üritusi ja d) vastastikust tuge. Aruandes vaadeldakse põhjalikult näiteks Australia ja Ühendkuningriigis loodud ressursse ja algatusi. Lisaks psühholoogiorganisatsioonide algatustelekäsitletakse ka keskkonnaorganisatsioonide, ökopsühholoogide, kunstnike ja keskkonnaõpetajate loodud algatusi.