Kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu vähendamine Euroopas. Teadmusbaasi, poliitika ja tavade sidususe suurendamine

Aruandes hinnatakse praeguseid tavasid ja oskusteabe taset ning tuuakse esile uued uuenduslikud vahendid, mida riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kasutavad ilmastiku- ja kliimaohtude mõjuga tegelemiseks.

Ülemaailmsel, Euroopa ja riiklikul tasandil on tekkimas vajadus suurendada sidusust kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise vahel, võttes arvesse nende sarnaseid eesmärke ja erinevusi, aidates seega kaasa paremale katastroofideks valmisolekule ja neile reageerimisele ning samuti kestlikule arengule. Ühised eesmärgid on seotud kliimariskide (muutuvus ja muutused) juhtimisega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamisega. Praeguste tavade läbivaatamise põhjal näitab aruanne, et kuigi on olemas uuenduslikke näiteid, ei ole katastroofiohu vähendamise ja kulude jagamise kokkuleppe parema integreerimise täielikku potentsiaali veel ära kasutatud.

Koos ilmastiku ja kliimaga seotud looduslike ohtude sageduse ja/või intensiivsuse suurenemisega suurenevad ka sotsiaal-majanduslikud muutused ja kokkupuude ohtudega, mis suurendavad kahju ja majanduslikku kahju. Seetõttu peavad Euroopa ühiskond ja poliitikakujundajad mõistma kliimamuutuste rolli äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustajana ning äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste koostoimet ja vastastikust sõltuvust muude loodusnähtuste ja inimtegevusega. Aruandes keskendutakse varasematele ja prognoositavatele mõjudele, vaadates läbi olemasolevad kahjuandmete süsteemid Euroopas ja mujal ning tehes kokkuvõtte ÜRO OIEWG tööst Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku edunäitajate alal.

Aruandes käsitletakse kuut juhtumiuuringut, mis esindavad kulude jagamise kokkuleppe ja katastroofiohu vähendamise tavade vahelist sidusust. Põhisõnumid on järgmised:

• Programmiline lähenemisviis, mis algatatakse ülalt alla, viiakse ellu alt üles ning mida toetab piisav rahastamine ja pikaajaline strateegia, võib tagada tõhusa kulude jagamise kokkuleppe ja katastroofiohu vähendamise integreerimise.
• Kindlustusandjatel on kulude jagamise kokkuleppes ja katastroofiohu vähendamises erinevad võtmerollid.
• Kombinatsioon riiklike tegevuskavade koostamisest ning kohalikust rakendamisest ja integreerimisest toob kaasa kulude jagamise kokkuleppe ja katastroofiohu vähendamise strateegiate tõhusa elluviimise.
• Riiklikud riskihindamised võivad olla tõhusaks aluseks kulude jagamise kokkuleppele ja katastroofiohu vähendamisele, kuna need annavad laiema riskipildi ja annavad teavet lubatud hälvete kohta.
• Võrgustikud on keskse tähtsusega linnade motiveerimisel ja kliimamuutuste poliitika suutlikkuse suurendamise toetamisel. Ei tohi eirata olemasolevaid erinevusi institutsioonilistes, kultuurilistes ja majanduslikes tingimustes.