Lünga täitmine Saksamaa kahjude ja kahjustuste andmetes. Soojuse ja põuaga seotud äärmuslike sündmuste tähtsus

Uuringus võetakse kokku Saksamaa föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi tellitud projekti „Kliimamuutuste mõjust tingitud kulud Saksamaal“ tulemused ning selle eesmärk on leida vastused küsimustele kolmes valdkonnas:

• Kuidas tekivad kliimamuutustega seotud kahjud, millised kliimamuutuste paljudest keerukatest põhjuslikest seostest sobivad kahjude arvutamiseks üldse ja kuidas neid registreerida või jaotada?
• Millist kahju on varem põhjustanud äärmuslikud ilmastikunähtused Saksamaal?
• Millist kahju võib Saksamaale kliimamuutuste edenedes 2050. aastaks oodata?

Lisaks üldisele ülevaatele varasemate äärmuslike ilmastikunähtuste rahalisest kahjust uuritakse üksikasjalikult valitud sündmuste tekitatud kahju, eelkõige 2018. ja 2019. aasta kuuma- ja põuasuvi ning 2021. aasta juuli äkktulvad ja üleujutused, kuna need näitavad selget seost kliimamuutustega: Uuringud on näidanud, et sellised kuumalained nagu 2019. aastal toimuksid Saksamaal statistiliselt umbes iga 150 aasta tagant ilma kliimamuutusteta, kuid juba toimuva kliimamuutuse korral võivad need tekkida iga 15-30 aasta tagant. Kliimamuutuste mõju ilmnes ka Ahri ja Erfti jõgedel 2021. aasta juulis toimunud laastavate äkktulvade puhul.

Käesolev uuring näitab, et alates 2000. aastast on Saksamaal kliimamuutustega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu tekkinud vähemalt 145 miljardi euro ulatuses kahju, millest ainuüksi alates 2018. aastast on tekkinud üle 80 miljardi euro. See näitaja kujutab endast siiski vaid tegeliku kahju alampiiri, kuna paljusid kliimamuutuste mõjukanaleid on raske rahasse arvestada (nt bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või puhkeväärtuse vähenemine). Käesoleva uuringu teine uus aspekt on see, et analüüs hõlmas kaudseid kahjusid väärtusahelates.