Rannikualade üleujutuste tekitatud kahju ja kohanemiskulud alla 21. sajandi meretaseme tõusu

Rannikualade üleujutustest põhjustatud kahju ja kohanemiskulusid, mis on seotud 21. sajandi meretaseme tõusuga, hinnatakse ülemaailmsel tasandil, võttes arvesse suurt ebakindlust mandri topograafia andmetes, rahvastikuandmetes, kaitsestrateegiates, sotsiaal-majanduslikus arengus ja meretaseme tõusus. Ülemaailmse keskmise ja piirkondliku meretaseme määramatus tuletati neljast erinevast kliimamudelist, mis on pärit tootmiskohustusega seotud mudeli võrdlusprojekti 5. etapist, millest igaüks koosnes kolmest maismaajää stsenaariumist, mis põhinesid jäälehtede ja liustike avaldatud panusel. Ilma kohanemiseta on oodata, et 2100. aastal ujutatakse igal aastal üle 0,2–4,6 % maailma rahvastikust vähem kui 25–123 cm kõrgusel ülemaailmsest keskmisest merevee taseme tõusust, kusjuures eeldatav aastane kahju on 0,3–9,3 % ülemaailmsest sisemajanduse koguproduktist. Sellise ulatusega kahjusid ühiskond väga tõenäoliselt ei talu ja kohanemine on laialt levinud. Ranniku tammidega kaitsmise kogukulud on märkimisväärsed – 2100. aastal olid iga-aastased investeerimis- ja hoolduskulud 12–71 miljardit USA dollarit, kuid need on palju väiksemad kui välditud kahjude kogukulud, isegi kui ei võeta arvesse piirkondlikule tootmisele tekitatud kahju kaudseid kulusid. Käesoleva sajandi lõpuks üleujutustest põhjustatud kahjud on rakendatava kaitsestrateegia suhtes palju tundlikumad kui kliima- ja sotsiaal-majanduslike stsenaariumide ning füüsiliste andmeallikate (topograafia ja kliimamudel) erinevused. Meie tulemused rõhutavad pikaajaliste ranniku kohanemisstrateegiate keskset rolli. Nendes tuleks arvesse võtta ka seda, et suure osa arenenud ranniku kaitsmine suurendab kaitse ebaõnnestumise korral katastroofiliste tagajärgede ohtu.