Rannikualad. Poliitikavalikud mõjutavad Euroopa rannikualasid. 2000–2050

Käesolevas aruandes esitatakse EUClueScanneri* maakasutuse mudeli rakendamise tulemused, et simuleerida kahte Euroopa rannikualade integreeritud majandamise seisukohast olulist poliitikaalternatiivi. Valikuid „kontrollimatu“ ja „jätkusuutlik“ on võrreldud SRES-stsenaariumist B1 tuletatud kolmanda neutraalse arenguga. Mudelit on kasutatud 1 km ruumilise resolutsiooni ehk 10 maakasutuse klassi konfiguratsiooni rakendamiseks ajavahemikul 2000–2050. Seejärel arvutati kavandatud Euroopa maakasutuse kaartide põhjal välja näitajate kogum. Rannikualadele avalduva surve hindamisel peetakse peamiseks mõõdikuks eelkõige hoonestatud alade kasvu. Hoonestatud alade osakaal rannikupiirkondades on peaaegu kaks korda suurem kui kogu ELi mandripinnal. Simulatsioonide tulemuste põhjal näib, et see suundumus jätkub ka tulevikus. Erinevust kahe poliitilise alternatiivi vahel võib täheldada nii kogu Euroopas kui ka ainult rannikualadel, kuid viimasel juhul on erinevus ilmsem. Kogu EL 27 territooriumil on aastatel 2000–2050 kontrollimatu poliitilise alternatiivi puhul hoonestatud alade kasv 7,49 protsendipunkti suurem kui säästva poliitika alternatiivi puhul. Võttes arvesse ainult rannikualasid, nagu on määratletud käesolevas aruandes, on hoonestuse kasv kontrollimata ala puhul 7,85 protsendipunkti suurem kui säästva poliitika alternatiivi puhul. Rannikualad kannatavad seega rohkem keskkonnamõjude all, mis tulenevad hoonestatud maa suurenevast osakaalust Euroopas. See on veelgi olulisem, kui võtta arvesse rannikualade sisemist haavatavust. Erinevus kahe poliitilise alternatiivi vahel toob kaasa vastandlikud keskkonnamõjud. Seetõttu mõjutab kontrollimatu poliitika alternatiiv suuremat osa hoonestatud aladest rannikuerosioon ja rannikualade üleujutused, mille tagajärjel on ohus rohkem potentsiaalseid varasid (st sotsiaalne ja majanduslik kahju). Hoonestatud maa suurenemine tähendab veekindlate pindade kasvu. See mõjutab paljusid valdkondi: veeringe osas kaldub veepeetus vähenema ja rannikualade üleujutuste oht võib olla suurem. Suurem hoonestussurve võib põhjustada ka loodusvarade ülekasutamist (nt veepuudus, väärtuslike muldade kadumine) ja reostuse suurenemist. Erinevus kahe poliitilise alternatiivi vahel ei ole mitte ainult kvantitatiivne, vaid puudutab ka sellest tulenevat ruumilist mustrit: see on kontrollimatus piirkonnas märkimisväärselt rohkem hajutatud, mis võib suurendada maastiku killustumist ja elupaikade kadumist, aidates kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. Kokkuvõttes annab aruanne kasulikku teavet maakasutuse võimaliku edasise arengu kohta Euroopa rannikualadel ja sellega seotud tagajärgede kohta rannikualade haavatavusele. Seda teavet saab kasutada rannikualade haavatavuse hindamisel kliimamuutuste suhtes, et võtta nõuetekohaselt arvesse muude oluliste tegurite erinevusi.