Rannikualad. Poliitilised alternatiivid mõjutavad Euroopa rannikualasid. 2000–2050

Käesolevas aruandes esitatakse tulemused, mis on saadud EUClueScanneri* maakasutuse mudeli rakendamisel, et simuleerida kahte Euroopa rannikualade integreeritud majandamise seisukohast olulist poliitikaalternatiivi. Valikuid „Kontrollimata“ ja „Jätkusuutlik“ on võrreldud SRES-stsenaariumist B1 tuletatud kolmanda neutraalse arenguga. Mudelit on kasutatud 1 km ruumilise resolutsiooniga kümne maakasutusklassi konfiguratsiooni rakendamiseks ajavahemikul 2000–2050. Seejärel arvutati kavandatud Euroopa maakasutuskaartide alusel välja näitajate kogum. Rannikualadele avalduva surve hindamisel peetakse peamiseks näitajaks eelkõige hoonestatud alade kasvu. Hoonestatud alade osakaal rannikuvööndites on peaaegu kaks korda suurem kui kogu ELi mandripinnal. Simulatsioonide tulemuste kohaselt näib see suundumus tulevikus püsivat. Erinevust kahe poliitilise alternatiivi vahel võib täheldada nii kogu Euroopas kui ka rannikualadel, kuid viimasel juhul on erinevus ilmsem. Kogu EL 27 territooriumil suurenes aastatel 2000–2050 kontrollimata poliitikaalternatiivi puhul hoonestatud alade arv 7,49 protsendipunkti rohkem kui säästva poliitikaalternatiivi puhul. Võttes arvesse üksnes rannikualasid, nagu need on määratletud käesoleva aruande kontekstis, on hoonestuse kasv kontrollimata ala puhul 7,85 protsendipunkti suurem kui säästva poliitika alternatiivi puhul. Rannikualad kannatavad seega rohkem keskkonnamõjude all, mis tulenevad hoonestatud maa osakaalu suurenemisest Euroopas. See on veelgi asjakohasem, kui võtta arvesse rannikualade sisemist haavatavust. Erinevus kahe poliitilise alternatiivi vahel toob kaasa vastandliku keskkonnamõju. Seetõttu ohustab kontrollimatu poliitikaalternatiivi kohaselt rannikuerosioon ja rannikualade üleujutused suuremat osa hoonestatud aladest, mille tagajärjel on ohus rohkem potentsiaalseid varasid (st sotsiaalne ja majanduslik kahju). Hoonestatud maa suurenemine tähendab veekindlate pindade kasvu. See mõjutab paljusid valdkondi: veeringe puhul kipub veesäilitusvõime vähenema ja rannikualade üleujutuste oht võib olla suurem. Suurem kuhjumissurve võib põhjustada ka loodusvarade ülekasutamist (nt veenappus, väärtuslike muldade kadumine) ja reostuse suurenemist. Erinevus kahe poliitilise alternatiivi vahel ei ole mitte ainult kvantitatiivne, vaid hõlmab ka sellest tulenevat ruumilist mustrit: see on kontrollimatus piirkonnas märkimisväärselt hajutatum, mis võib suurendada maastiku killustatust ja elupaikade kadumist, aidates kaasa elurikkuse vähenemisele. Kokkuvõttes antakse aruandes kasulikku teavet maakasutuse võimaliku tulevase arengu kohta Euroopa rannikualadel ja sellega seotud tagajärgede kohta rannikualade haavatavuse seisukohast. Seda teavet saab kasutada rannikualade haavatavuse hindamisel kliimamuutuste suhtes, et võtta nõuetekohaselt arvesse muude oluliste tegurite erinevusi.