Euroopa keskkonna- ja terviseuuringud

Käesolevas väljaandes antakse ülevaade ELi rahastatud teadusuuringutest kaheksanda raamprogrammi, st programmi „Horisont 2020“ raames, sealhulgas nende potentsiaalist panustada mitmesugustesse ELi poliitikameetmetesse ja programmidesse. Kataloogis on esitatud 13 projekti, mis on seotud kliimamuutuste ja inimeste tervisega.

WHOandmetel põhjustavad kliimamuutused aastatel 2030–2050 maailmas alatoitluse, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumastressi tõttu hinnanguliselt ligikaudu 250 000 täiendavat surmajuhtumit aastas. Otsene kahju tervisele (st välja arvatud kulud tervist määravates sektorites, nagu põllumajandus ning vesi ja kanalisatsioon) on 2030. aastaks hinnanguliselt 2–4 miljardit USA dollarit aastas. Lisaksmõjutab klikaadi muutus paljusid tervist mõjutavaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tegureid, st puhast õhku, puhast joogivett, piisavat toitu ja turvalist peavarju.

Seistes silmitsi suurenevate keskkonnaprobleemidega, muu hulgas kliimamuutustega seotud probleemidega, ning vajadusega kaitsta rahvatervist, on EL loonud ulatusliku keskkonna ja tervisega seotud temaatiliste programmide ja regulatiivsete meetmete raamistiku. Euroopa Komisjon võttis2021. aastal vastu uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia. Selles tunnistatakse, et kliimamuutused mõjutavad üha enam kuumalainete all kannatavate eurooplaste tervist ja heaolu. Lisaks kutsub komitee üles paremini mõistma kliimaga seotud terviseriske. Sellega seoses on Climate-ADAPTi raames loodud Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus.

Usaldusväärsuse tagamiseks peavad raamistikud ja reguleerivad meetmed tuginema kindlatele teaduslikele tõenditele. Seetõttu on EL andnud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide kaudu üha suuremat rahalist toetust rohkem kui 500 rahvusvahelisele ja mitut partnerit hõlmavale teadusprojektile, mille ELi panus alates 2000. aastast on hinnanguliselt ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Teadusuuringud, mille eesmärk on eelkõige paremini mõista globaalsete muutuste (sealhulgas kliimamuutuste) mõju tervisele, kerkisid esile eelkõige seitsmendas raamprogrammis ja jätkusid selle järeltulijate raames. Programmi „Horisont 2020“ (8. raamprogramm, mis kestis 2014. aastast 2020. aastani)raames rahastati 13 neist projektidest, saades ELilt ligikaudu 53 miljonit eurot. Sellele valdkonnale antav tegelik rahaline toetus ja tähtsus on suurem, kuna kliimamuutust peetakse paljudes teistes projektides üheks tervist mõjutavaks teguriks.

Selles projektikataloogis kirjeldatakse lühidalt 351 rahastatud projekti, mille ELi panus on ligikaudu 1,4 miljardit eurot (kas käimasolev või juba lõpetatud), sealhulgas 13 projekti, mis on seotud kliimamuutuste ja inimeste tervisega. Märgitaksenende potentsiaali panustada erinevatesse poliitikameetmetesse ja programmidesse.

Kirjeldatud projektid on aluseks praegusele raamprogrammile „Euroopa horisont“, mis algas 2021. aastal. Praeguses raamprogrammis „Euroopa horisont“ on esimese kahe missioonina määratletud järgmised: Kliimaneutraalsed ja arukad linnad ning kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas ühiskondlikud muutused, milles mõlemas tunnistatakse, et inimeste tervise ja heaolu kaitse on meetmete oluline komponent ja ühiskondlik kasu. Lisaks käivitati 2021. aastal sihipärane projektikonkurss („Kliimamuutustemõju tervisele, meetmete ja tegevusetuse kulud ja tulud“),mille tulemusena rahastati alates 2022. aastast selles valdkonnas uut kuuest projektist koosnevat klastrit.