Teadusuuringud ja innovatsioon, et käsitleda keskkonnategurite mõju tervisele

Selles ELi väljaandes antakse teavet olemasolevate ELi rahastatavate keskkonna- ja tervisealaste teadus- ja innovatsiooniprojektide kohta. Selles selgitatakse projektide rühmitamise põhjuseid, et edendada koostoimet ning suurendada teadusuuringute ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

Keskkonna kvaliteet, milles me elame ja töötame, on meie tervise ja heaolu võimas tegur. Euroopas põhjustavad keskkonnariski tegurid, sealhulgas kliimamuutused, peaaegu 20 % iga-aastastest surmajuhtumitest ja nende põhjustatud haiguskoormusel on märkimisväärne majanduslik mõju. Looduskeskkonna praegune olukord ja tekkivad survetegurid nõuavad koordineeritud ja õigeaegseid meetmeid, et mõista, ennetada ja minimeerida nende stressitegurite mõju.

Selleks on olemas ulatuslik ELi raamistik, mis hõlmab keskkonna ja tervisega seotud temaatilisi algatusi ja regulatiivseid meetmeid. Selle poliitikaraamistiku rakendamist toetavad tõendid on saadud teadusuuringutest ja innovatsioonist, mida EL üha enam toetab. ELi keskkonna- ja tervishoiualaste teadusprojektide portfelli kuuluvad muu hulgas kliimamuutustega kohanemise missioon ja strateegia (mis aitab kaasa ELi rohelisele kokkuleppele) ning kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon (mis aitab kaasa ELi linnatervise poliitikale). 

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta programmi „Horisont 2020“ raames moodustasid kliimamuutustele suunatud projektid 4 % rahastatud keskkonna- ja terviseuuringutest. Programmist „Horisont 2020“ alguse saanud ja sellele järgnenud programmis „Euroopa horisont“ sama uurimisteemat käsitlevate projektide vahelise koostöö (nn klastrite kaudu) eesmärk on edendada koostoimet ja teadmiste jagamist ning suurendada ELi rahastatud keskkonna- ja terviseuuringute ühiskondlikku ja poliitilist mõju. Üheksast praegu aktiivsest klastrist (rohkem kui 50 projektiga) hõlmab programmi „Euroopa horisont“ kliimamuutuste ja tervise teemavaldkond kuut projekti, rohkem kui 100 uurimisrühma ja 28 riiki, mille kogueelarve on 59 miljonit eurot (ehk 44 % programmi „Euroopa horisont“ keskkonna ja tervise valdkonna teadusklastritest). Erinevad klastrid aitavad kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele keskkonna ja tervise valdkonnas, avaldades brošüüre, uudiskirju ja poliitikaülevaateid ning korraldades kohtumisi ja seminare.