Raudteetaristule põhjustatud üleujutuskahjude hindamine

Infrastruktuuri üleujutuskahjude hindamise mudelid on haruldased ja nende usaldusväärsust uuritakse harva, kuigi infrastruktuurikahjud võivad märkimisväärselt kaasa aidata üldiste üleujutuskahjude tekkimisele. Käesolevas dokumendis tutvustatakse empiirilist modelleerimismeetodit raudteetaristule põhjustatud otseste struktuuriliste üleujutuskahjude ja nendega seotud finantskahjude hindamiseks. Kombineerides sündmuste andmeid, st fotodokumenteeritud kahjustusi Alam-Austria põhjaraudteel, mille põhjustas 2006. aasta märtsijõe üleujutus, ja simuleeritud üleujutusnäitajaid, st veetaset, voolukiirust ja nende kombinatsioone, uuriti füüsiliste üleujutuste mõjuparameetrite ja raudteel tekkinud kahjustuste vahelist korrelatsiooni ning muudeti see seejärel kahjustusmudeliks. Pärast kahjuhinnangu kalibreerimist Austria föderaalraudtee registreeritud remondikulude alusel kohaldati mudelit kolme sünteetilise stsenaariumi suhtes, mille puhul oli märtsikuu jõgede üleujutuste tagasituleku periood 30, 100 ja 300 aastat. Mudeli tulemusi võrreldakse Reini Atlase kahjumudelist ja kahjuskanneri mudelist taristusektori jaoks saadud süvakahju-kõveruspõhiste lähenemisviisidega. Juhtumiuuringu tulemused näitavad meie kaheetapilise mudeli head toimimist. Sõltumatute sündmuse- ja kahjuandmete puudumise tõttu ei olnud mudelit siiski veel võimalik valideerida. Looduslikku ohtu käsitlevates tulevastes teadusuuringutes tuleks keskenduda sündmuste ja kahju dokumenteerimise menetluste väljatöötamisele, et ületada see oluline takistus üleujutuskahju modelleerimisel.