ELi rohelise taristu strateegia

ELi rohelise taristu strateegiaga (2013) edendatakse rohelise taristu kaitset, taastamist, loomist ja tõhustamist. Strateegia näitab, kuidas roheline taristu ja looduslikud lahendused võivad tuua ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu ELi eri poliitikavaldkondades. See hõlmab ELi kliimamuutuste ja nendega kohanemise poliitikat, muu hulgas ühist põllumajanduspoliitikat, ELi merendus- ja kalanduspoliitikat, katastroofiohu juhtimist, ELi linna-, vee-, tervishoiu-, energia- või transpordipoliitikat. Kui roheline taristu pakub alternatiivi hallidele meetmetele, tuleks roheline lahendus heaks kiita või kehtestada täiendusena.

Geograafiliste tähiste strateegias on sätestatud neli prioriteetset töösuunda:

1. rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades;
2. teabe parandamine, teadmistebaasi tugevdamine ja innovatsiooni edendamine;
3. rahastamisele juurdepääsu parandamine;
4. aidata kaasa rohelise taristu projektide arendamisele ELi tasandil.

Lisaks tuleb rohelist taristut ja rohelisi koridore toetada suure ruumilise komponendiga ning need ei tohiks lõppeda territoriaalsete piiridega. Seetõttu on Euroopa rohelise taristu üleeuroopalise võrgustiku arendamine veel üks strateegia eesmärk.

Geograafiliste tähiste strateegia võeti vastu 2013. aastal. Pärast seda annab komisjon suuniseid strateegiate eesmärkide rakendamiseks ja vaatab rakendamise läbi.

2015. aastal avaldati rohelise taristu rakendamist toetav aruanne (2015), mis sisaldab üldist soovitust selle kohta, kuidas edendada rohelist taristut, ning konkreetseid riikide ja sektorite teabelehti (1. lisa).

2019. aastal avaldas komisjon rakendamise edenemise kohta ühe juhenddokumendi ja kaks läbivaatamisaruannet.

ELi juhenddokumendis strateegilise raamistiku kohta ELi tasandi rohelise ja sinise taristu kasutuselevõtu täiendavaks toetamiseks (2019) keskendutakse suunistele investeeringute suurendamiseks ELi tasandi rohelise taristu projektidesse. Esitatakse ja selgitatakse toetusvahendeid, sealhulgas i) rahastamisvahendeid, millega toetatakse strateegilisi investeeringuid ELi tasandi rohelise taristu projektidesse; ii) prioriteetsed tegevusraamistikud (mis on planeerimisvahendid, milles täpsustatakse Natura 2000 ja rohelise taristu rakendamise rahastamisvajadusi); ning iii) teaduslikud või tehnilised vahendid, nagu ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist käsitlev ELi algatus (MAES) ning geograafilise infosüsteemi (GIS) vahendid. Üksikasjalikum teave olemasolevate ELi rahastamisallikate, kaasnevate hüvede ja mitme asjakohase juhtumiuuringu kohta on esitatud juhenddokumendi lisas.

Kahes läbivaatamisaruandes käsitletakse rohelise taristu arendamisel tehtud edusamme ja ELi rohelise taristu strateegia nelja prioriteetse töösuuna rakendamisel tekkinud probleeme (vt eespool).  ELi rohelise taristu strateegia rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamises (2019) võetakse kokku saadud üldised õppetunnid ja antakse soovitusi edasisteks meetmeteks. Aruandes „Lisateave ELi rohelise taristu strateegia rakendamise läbivaatamise kohta (2019)“ on esitatud täiendavad üksikasjad rohelise taristu integreerimise kohta teistesse ELi poliitikavaldkondadesse ja selle rakendamise kohta ELi liikmesriikides.

Seoses kliimamuutustega kohanemise ja ELi kliimamuutustega kohanemise poliitikaga märgitakse läbivaatamisaruannetes, et roheline taristu ja ökosüsteemipõhised lahendused muutuvad üha olulisemaks ja aktsepteeritumaks. Mõlemat mõistet on konkreetselt käsitletud kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias (COM(2013) 216) ning rohelisele taristule viidatakse mitme strateegilise meetme osana. Rahvusvahelisel tasandil rõhutatakse bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis korduvalt rohelise taristu ja ökosüsteemipõhiste lahenduste eeliseid kliimamuutuste ja nendega kohanemise kontekstis. Üldiselt on ELi rohelise taristu strateegia edukalt toetanud teadlikkuse suurendamist ja rohelise taristu rakendamist paljudes valdkondades. Aruannetes tuuakse esile mitu hea tava näidet rohelise taristu integreerimise kohta ELi eri poliitikavaldkondadesse, rohelise taristu projektidesse ja tegevusse ELi liikmesriikides.

Mõlemas läbivaatamisaruandes järeldatakse, et viimastel aastatel on palju juhtunud, kuid veel on palju ära teha. Soovitatav on panna suuremat rõhku rohelisest taristust ja ökosüsteemipõhistest lahendustest tulenevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja muudele kaasnevatele hüvedele. Seda on veel võimalik edasi arendada ja tugevdada rohelise taristu tõhusat süvalaiendamist asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse ja õigusaktidesse.