Euroopa vee seisund 2024: vajadus parandada veealast vastupanuvõimet (Euroopa Keskkonnaameti aruanne 07/24)

Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Europe's State of Water 2024“ rõhutatakse kasvavat survet Euroopa veevarudele, eelkõige põllumajandusele, mis on suurim veetarbija ning peamine toitainetest ja pestitsiididest tulenev saasteallikas. Eeldatakse, et kliimamuutused süvendavad seda survet, suurendades niisutuseks vajalikku veenõudlust, muutes kohanemise veevarude kaitsmiseks hädavajalikuks.

Aruandes rõhutatakse, et vaatamata mõningatele edusammudele kannatavad Euroopa veed jätkuvalt märkimisväärse reostuse ja elupaikade seisundi halvenemise all. Ainult 37% pinnaveest vastab ELi kehtestatud ökoloogilistele standarditele ja vaid 29%-l on hea keemiline seisund. Kliimamuutused on peamine tegur, mis neid probleeme süvendab, kuna muutunud ilmastikuolud suurendavad veestressi ja raskendavad majandamisalaseid jõupingutusi.

Põhjavesi, mis on oluline joogivee ja põllumajanduse jaoks, on suhteliselt paremas vormis, kusjuures 77% vastab heale keemilisele seisundile. Püsiv pestitsiididest ja toitainetest tulenev reostus on siiski endiselt probleem, mida süvendavad muutuvad kliimatingimused.

Kliimamuutustega kohanemiseks rõhutatakse raportis vajadust tõhusama veekasutuse järele põllumajanduses, tööstuses ja kodumajapidamistes. Vastupanuvõime suurendamisel on otsustava tähtsusega veetarbimise vähendamine, tõhususe eesmärkide seadmine ja majandamistavade parandamine. Elutähtsate strateegiatena on esile tõstetud ka looduspõhiseid lahendusi, nagu märgalade, lammide ja jõgede taastamine.

Käesolev Euroopa Keskkonnaameti aruanne on Euroopa veekogude seisundi suurim hinnang, mis hõlmab üle 120 000 pinnaveekogu ja 3,8 miljonit km2 põhjaveekogumi pindala kogu ELis ja Norras. Aruanne põhineb 19 ELi liikmesriigi esitatud andmetel. See moodustab 85 % pinnaveekogudest ja 87 % põhjaveekogumite pindalast EL 27s.