Geoandmed keskkonnatervise jaoks

Geoandmete maastik Rootsis ja Euroopas tervikuna on keeruline, killustatud ja kohati dubleeriv. Andmete tellimine, st valdkonna muutujate kogumine, toimub harva pikaajalise seireprogrammi osana ning pigem on normiks lühiajalised ja ruumiliselt piiratud projektid. Kohalikul tasandil võidakse andmeid koguda selleks, et rahuldada konkreetseid teabevajadusi või vastata keskkonnatervise ametnike või otsustajate konkreetsetele huvidele. Keskmised/pikad geoandmete seeriad on aluseks ad hoc riskihindamisele, mille pikaajaline eesmärk on teha kindlaks, millised kohanemismeetmed tuleb välja töötada, et reageerida igale konkreetsele kliimamuutustest tulenevale terviseohule. Andmete kogumise strateegia, avatud andmete ja metaandmete läbipaistvuse puudumine takistab märkimisväärselt geoandmete täielikku ja tõhusat kasutamist keskkonnatervisega seotud eesmärkidel.

Vaatamata sellele, et täpsetele, õigeaegsetele, ruumiliselt jaotatud ja asjakohastele andmetele on raske juurde pääseda, on uuringud näidanud mitmeid meetodeid, mis võivad anda väärtuslikku teavet keskkonnatervise oluliste küsimuste kohta. Näiteks mürasaaste hajumise numbrilisi mudeleid vaidlustatakse kontseptuaalselt lihtsate empiiriliste mudelitega, mis kasutavad ruumilist analüüsi GIS-is. Need pakuvad kiiremaid, kõrge resolutsiooniga, kuid vähem täpseid alternatiive akustilisel teadusel põhinevatele strateegilistele hinnangutele. Samamoodi kasutatakse indeksitel ja näitajatel põhinevaid lähenemisviise, et kaardistada põhjavee reostustundlikkust, ilma et oleks vaja aluspõhjakivimis või setetes kulgevaid transporditeid keerukalt kirjeldada.

Uus tehnoloogia, nagu atmosfääri koostise seire satelliitandurid või õhusaaste mõõtmise passiivsed difusioonimonitorid, muudab seda, kuidas teadus saab jälgida sündmusi, ohte ja käitumist. Ruumienergeetika, aktiivsuse geograafia teadus, kasutab uusi andmeallikaid, et uurida, kuidas inimesed kogevad oma keskkonda ja selliste kogemuste tervisega seotud tulemusi. Samal ajal kasvab teadlikkus sellest, et erinevad rühmad tajuvad ja kogevad oma keskkonda erinevalt. Näiteks seisavad eakad ja noored silmitsi erinevate probleemidega ning neil on erinevad eelistused ja vajadused. Samuti on erinevusi sugude ja erineva sotsiaal-majandusliku staatusega inimeste vahel. See väljendub erinevas käitumises, piirangutes ja võimalustes ning lõppkokkuvõttes erinevates tervisenäitajates.

Põnevad uued tehnoloogiad ja range teaduslik alus on toonud kaasa põnevaid uusi lähenemisviise ruumilisele epidemioloogiale ja keskkonnatervisele. Samuti on nad esile tõstnud uusi suundi, milles teadusuuringud saavad uurida, kuidas keskkond mõjutab inimeste tervist.