Piiriülestes vesikondades andmete jagamisel saadud head tavad ja õppetunnid

Piiriülesed veed kogu maailmas seisavad silmitsi märkimisväärse survega, mis on tingitud rahvastiku kasvust, suurenevast veenõudlusest ning kliimamuutuste, reostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kolmikplanetaarse kriisi mõjust. Kestliku arengu eesmärgi näitajat 6.5.2 (2024) käsitleva kolmanda aruandluse tulemused toovad esile asjakohaste andmete ja teabe puudumise ning raskused andmete ja teabevahetuses, mis on kaks kolmest peamisest probleemist, millega riigid piiriülestes vetes koostööd tehes silmitsi seisavad.

Need probleemid toovad esile vajaduse töötada välja ühised andme- ja teabevahetusprotsessid, mis on väga olulised kohanemise ja tõhusa koostöö, suurema vastupanuvõime ja hädaolukorraks valmisoleku edendamiseks. Probleemide lahendamiseks töötati ÜRO piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni (veekonventsioon) raames välja väljaanne „Good Practices and Lessons Learned in Data-sharing in Transboundary Basins“, milles Soome ja Senegal osalesid seire ja hindamise töörühma kaasesimeestena.

Aruandes esitatakse 43 saadud õppetundi, mida toetab 78 juhtumiuuringut kogu maailmast. See tugineb tegelikele näidetele, illustreerides erinevaid viise, kuidas seireprogramme ja andmete jagamise protsesse saab kaldariikide vahel rakendada. Seega täiendab see olemasolevaid suuniseid, nagu ajakohastatud strateegiad piiriüleste jõgede, järvede ja põhjavee seireks ja hindamiseks (2023).

Aruande põhisõnumites rõhutatakse andmete ja teabe jagamise protsesside arendamiseks olulisi eri aspekte, nagu vajadus saada õigeaegseid, sihipäraseid, piisavaid, kehtivaid ja usaldusväärseid andmeid ning luua ühine arusaam vesikonna toimimisest, samuti poliitilise tahte, asjaomaste sidusrühmade kaasamise ning eri tasandite ja valdkondade vahelise koostöö tähtsust. Sõnumites täpsustatakse ka põhjavee andmete ja teabe tähtsust tõhusa veemajanduse jaoks ning vajadust töötada välja piiriülesed varajase hoiatamise mehhanismid.