Tervislik keskkond, tervislik elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas

Loodus on Euroopa elanikkonna hea tervise ja heaolu alus. Puhas õhk, vesi ja toit on elu säilitamiseks hädavajalikud; looduskeskkond pakub ruumi vaba aja veetmiseks, lõõgastumiseks ja sotsiaalseks suhtlemiseks; ning toormaterjale kasutatakse meie tootmissüsteemides, et pakkuda tänapäeva elu mugavusi.

Samal ajal on keskkonna saastamine vältimatu. Me puutume saastega kokku oma kodudes, töökohtadel, väliskeskkonnas ning söömise, mängimise, magamise, sõitmise, kõndimise, ujumise või jooksmise ajal. 2012. aastal oli 13 % kõigist surmajuhtumitest ELis seostatavad keskkonnaga. Neid surmajuhtumeid on võimalik ära hoida ja neid saab oluliselt vähendada keskkonnakvaliteedi parandamiseks tehtavate jõupingutustega. 

COVID-19 pandeemia on karm näide inimeste tervise ja ökosüsteemi tervise lahutamatutest seostest. Arvatakse, et see uudne haigus tekkis nahkhiirte populatsioonides ja seejärel hüppas liikidesse, et nakatada inimesi mereandide ja loomade turul. Selliste zoonootiliste patogeenide tekkimine on seotud keskkonnaseisundi halvenemisega ja inimeste ja loomade vastastikuse mõjuga toidusüsteemis. Muud tegurid, nagu kokkupuude õhusaastega ja sotsiaalne staatus, näivad mõjutavat ülekandumise ja suremuse määra viisil, mida ei ole veel täielikult mõistetud.

Kliimamuutused suurendavad Euroopas haigustest ja enneaegsetest surmadest tulenevat koormust. Otsesed tervisemõjud hõlmavad surmajuhtumeid, vigastusi ning toidu ja veega levivate haiguste suurenenud riski, mis tuleneb äärmuslikest temperatuuridest, üleujutustest ja metsatulekahjudest. Kaudne mõju tuleneb muutustest kliimatundlike vektorite kaudu levivate haiguste ja allergeenide levikus, põllumajanduse tootlikkuse vähenemisest ja saastunud veeallikatest.