Soojus ja tervis WHO Euroopa piirkonnas: ajakohastatud tõendid tõhusa ennetamise kohta

Käesolev väljaanne koondab ja võtab kokku kõige asjakohasemad tõendid, mis on avaldatud alates 2008. aastast, keskendudes peamiselt 53 liikmesriigile, mida teenindab WHO Euroopa piirkondlik büroo.

Järeldused põhinevad kaheksal elemendil, mida algses juhenddokumendis nimetati tervikliku soojus- ja tervisealase tegevuskava põhielementideks, ning iga peatükki täiendatakse WHO 2019. aasta uuringu tulemustega soojus- ja tervisealaste meetmete kavandamise kohta, kui see on käsitletava teema seisukohast asjakohane. Iga peatüki põhisisu on esitatud allpool.

peatükis esitatakse ülevaade nii täheldatud kui ka prognoositud kuumusest ja tervisemõjust, keskendudes WHO Euroopa piirkonna riikidele. Prognoosid näitavad selgelt, et kui kliimamuutustega kohanemiseks ei tehta piisavaid jõupingutusi, suureneb märkimisväärselt kuumaga kokkupuude ja sellega seotud tervisemõju.

peatükis võetakse kokku tõendid selle kohta, kuidas juhitakse rahvatervise reageerimist kuumusele. Vajadus määratleda ja rakendada asjakohaseid ja kokkulepitud rahvatervisealaseid meetmeid ja poliitikaid on muutunud üha pakilisemaks, kuigi olemasolevad tõendid selle kohta, mida kujutab endast hea tava selliste meetmete juhtimisel, on piiratud. Põhiküsimused, millega tuleb tegeleda, muutuvad aga üha selgemaks, hõlmates piisavat rahastamist ja inimressursse ning riigi tasandist madalama tasandi ja valitsusväliste osalejate ametlikku kaasamist.

peatükis antakse ülevaade kuumus- ja terviseohu hoiatussüsteemidest ning sellest, kuidas need peaksid HHAPe õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks toetama. Teaduskirjandusest nähtub, et on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi hoiatusmudeli toimimise ja teostusaja parandamiseks, sihipäraseks levitamiseks ja nende mõistmiseks rahvatervise sidusrühmade seas. Hoiatussüsteeme tuleb korrapäraselt hinnata, et tagada pidev täiustamine ja mõistmine.

peatükis võetakse kokku tõendid selle kohta, kuidas soojuse ja sellega seotud terviseteabe kavades edastatakse soojusega seotud riske ja soovitusi. Selles kirjeldatakse olemasolevaid lähenemisviise, et muuta soojus- ja tervisealased sõnumid tõhusaks, ning kaalutakse, kuidas tervisetehnoloogia tegevuskavad saaksid paremini suunata hoiatusi, soovitusi ja teavet oma eri sidusrühmadele ja sihtrühmadele. Riigid on üldiselt nihutanud oma HHAP-kommunikatsiooni veebipõhistele ja mobiilsetele tehnoloogiaplatvormidele ning on oluline, et sellised üleminekud toimuksid sotsiaalse õigluse tagamiseks, jätmata kõrvale kõige haavatavamaid või vähemate ressurssidega inimesi.

peatükis antakse ülevaade sekkumisviisidest ja esitatakse tõendid siseruumides ohtliku soojusega kokkupuute vähendamise tõhususe kohta. Kasutada saab mitmesuguseid passiivse jahutamise (seotud eluaseme ja jahutamisega) ning aktiivse jahutamise (nt kliimaseadmed, isiklikud jahutusseadmed) sekkumisi ja tehnoloogiaid. Soojuse suhtes kõige haavatavamate inimeste soojusmugavusvajaduste mõistmine on siiski veel piiratud ning puuduvad andmed välis- ja sisetemperatuuride reaalajas seostamise kohta eluruumides. Rohkem on vaja uurida ülekuumenemise ja kohanduvate lahenduste riske haiglates, hooldekodudes ja muudes keskkondades.

peatükis esitatakse ajakohastatud tõendid riskitegurite ja haavatavuse kohta. Need tõendid arenevad ja muutuvad konkreetsemaks tervisenäitajate, bioloogiliste mehhanismide, põhjusliku seose ja eri rühmade haavatavuse seisukohast. Praeguseks on aga enamikus riiklikes HHAPdes nimetatud haavatavaid rühmi, kuid need ei sisalda neile suunatud meetmeid. Rohkem jõupingutusi tuleks teha teadlikkuse suurendamiseks ja aktiivsete reageerimismeetmete edendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate koolitamiseks. Oluline on tunnistada, et haavatavad alarühmad ja nende vajadused muutuvad aja jooksul ning vajavad pidevat järelevalvet ja uurimist.

peatükis antakse ülevaade tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi valmisolekust kuumuseks. Seni on vähe tõendeid tervishoiuasutustes rakendatavate kavandamis- ja reageerimismeetmete ning nende tõhususe kohta. Peamine probleem on endiselt kuumalainete mõju tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes, hoolimata viimastel aastatel kogu WHO Euroopa piirkonnas toimunud märkimisväärsetest kuumalainete juhtumitest. Suuremaid jõupingutusi tuleb teha tervishoiusektori parimate tavade kavandamise ja neile reageerimise meetmete jagamiseks.

peatükis kirjeldatakse, kuidas pikaajaline linnaplaneerimine võib vähendada kütteriske. Rohelised ja sinised (vee)ruumid, linnamaastikumaterjalid ja -värvid ning linnastruktuuri muudatused on peamised valdkonnad soojusest ja kasvuhoonegaaside heitest tulenevate terviseriskide pikaajaliseks leevendamiseks. Vaatamata oma tervisekaitsepotentsiaalile on linnaplaneerimise meetmed endiselt kõige vähem rakendatud HHAP põhielement. Puuduvad vahendid sektoritevaheliseks tegevuseks, mis võimaldaksid riiklikel tervishoiuasutustel mõjutada linnajuhtimisotsuseid, et kaitsta tervist kuumuse eest. 

peatükis uuritakse seire- ja hindamisprotsesside kasutamist HHAPide oluliste komponentidena. Terviseseire on oluline, et jälgida tervisemõju ja hinnata reageerimismeetmeid kuumalaine ajal ja pärast seda, kuid see on HHAPides endiselt marginaalne element ja seda tuleb edendada. Hindamine hõlmab mitut valdkonda hõlmavat ja eri sidusrühmade vahelist koostööd, et käsitleda tervisetehnoloogia tegevuskava eri aspekte ja komponente. HHAPde ametlik ja pidev seire ja hindamine on oluline, et mõista nende tõhusust ja võimalikke parandamist vajavaid valdkondi.

peatükis esitatakse aruande põhisõnumite kokkuvõte koos konkreetsete ja üldiste järelduste ning tõendite ja teadusuuringute lünkadega.

Käesolevast aruandest valitud teave on visualiseeritud Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse temaatilisel lehel „Riiklikud soojustervise hoiatussüsteemid ja tegevuskavad“.