Euroopa taimekasvatussüsteemide mõju ja kohanemine kliimamuutustega

Viimasel kümnendil Euroopas tehtud inimtekkelisi kliimamuutusi käsitlevad uuringud näitavad järjepidevaid prognoose temperatuuri tõusu ja erinevate sademete mustrite kohta, kusjuures Põhja-Euroopas toimub ulatuslik tõus ning Lõuna- ja Ida-Euroopa osades kahanemine. Käesolevas dokumendis analüüsitakse 26 riigi agroklimaatilistele ja agronoomiaekspertidele jagatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete küsimustike tulemusi, mis käsitlevad kliimamuutuste tajutavaid riske ja prognoositavat mõju Euroopa põllumajandusele. Tulemused näitavad, et põllumajandustootjad kogu Euroopas kohanevad praegu kliimamuutustega, eelkõige seoses viljelusaja muutmise ning muude põllukultuuriliikide ja kultivaride valimisega. Küsimustike vastused näitavad üllatavalt suurt osa negatiivsetest ootustest seoses kliimamuutuste mõjuga põllukultuuridele ja taimekasvatusele kogu Euroopas, isegi jahedas parasvöötmes Põhja-Euroopa riikides. Oodatav positiivne ja negatiivne mõju on Põhja-Euroopas sama suur kui Vahemeremaades ning see on suures osas seotud tõhusa kohanemise võimalustega, et säilitada praegune saagikus. Kõige negatiivsem mõju leiti Pannoonia piirkonna mandrilisele kliimale, mis hõlmab Ungarit, Serbiat, Bulgaariat ja Rumeeniat.