Aja jooksul suureneb ilmastikuga seotud ohtude oht Euroopa elanikkonnale: andmepõhine prognostiline uuring

Selles uuringus hinnati ilmastikuga seotud ohtude riski Euroopa elanikkonnale kuni 2100. aastani.

Esimese sammuna hinnati surmajuhtumite iga-aastast arvu 30-aastaste intervallidega võrreldes võrdlusperioodiga (1981–2010) kuni aastani 2100 (2011–2040, 2041–2070 ja 2071–2100), ühendades katastroofiandmed suure eraldusvõimega ohtude ja demograafiliste prognoosidega prognostilise modelleerimise raamistikus. Suurima mõjuga ohud (nimelt hinnati kuumalaineid, külmalaineid, metsa- ja maastikupõlenguid, põudasid, jõgede ja rannikualade üleujutusi ja torme) ning hinnati intensiivsuse ja sageduse ruumilisi ja ajalisi erinevusi tavapärase kasvuhoonegaaside heite stsenaariumi korral.

Uuringus jõuti järeldusele, et ilmastikuga seotud katastroofid võivad mõjutada ligikaudu kahte kolmandikku Euroopa elanikkonnast aastas 2100. aastaks (351 miljonit inimest aastas [ebakindlus vahemikus 126–523 miljonit] ajavahemikul 2071–100) võrreldes 5 %ga võrdlusperioodil (1981–2010; aastas puutub sellega kokku 25 miljonit inimest).