Kliimamuutustega kohanemise rahastamise institutsionaliseerimine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ja mujal: Kas võib tekkida kohanemisturg?

Kliimamuutustega kohanemise rahastamise jaoks on tekkimas uus institutsiooniline struktuur, kus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohanemisfond toimib ja käimas on dialoog 2012. aasta järgsete kokkulepete üle. Mõned doonorriigid on alustanud ka ametliku arenguabi suunamist sihtotstarbeliste kohanemisfondide kaudu. Käesolevas dokumendis uuritakse, kuidas kliimamuutustega kohanemise rahastamist institutsionaliseeritakse, ja uuritakse, kas võiks tekkida kliimamuutustega kohanemise turg, mis sarnaneks CO2-turgude arenguga, kus kohanemisprojekte kaubeldakse kaupadena. Põhiküsimus on selles, kas sellist mitmetahulist, lokaalselt kontekstistatud nähtust nagu kohanemine saab muuta ühtseks ja standarditud tooteks, millel on mõõdetavad tulemused ja kasu, mida „ostjad“ saavad arvesse võtta. Dokumendis uuritakse kohanemise kaubastamiseks kahte võimalust: keskendumine kohanemisest saadavale kasule – mis on kõige ilmsem paralleel CO2-turgudega – või ühikutega kauplemisele kohanemisfondide kulutamiseks. Samuti on vaja rohkem uurida kliimamuutustega kohanemise rahastamise võimalikke uusi ajendeid, nagu kaudne majanduslik, poliitiline, strateegiline või julgeolekualane kasu. Lõpuks on oluline uurida kohanemise rahastamise jaotumist riikide, sektorite ja kogukondade vahel, et näha, kas institutsioonides ja ühinevas professionaalses tööstuses on erapoolikuse allikaid.