LIFE ja rannikualade majandamine

Rannikualad on ühed kõige tootlikumad piirkonnad maailmas, millel on suur ökoloogiline ja majanduslik väärtus. Nad pakuvad mitmesuguseid väärtuslikke elupaiku ja ökosüsteemi teenuseid, mis on alati meelitanud inimesi ja inimtegevust. Praegu elab üle 40 % Euroopa kodanikest ranniku lähedal, ulatudes Atlandi ookeani kirdeosast ja Läänemerest Vahemere ja Musta mereni. Selline intensiivne rahvastiku koondumine ja loodusvarade liigne kasutamine avaldab tohutut survet meie ranniku ökosüsteemidele, põhjustades bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja elupaikade hävimist. Rannikualad kuuluvad ka kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamate piirkondade hulka. Riskide hulka kuuluvad üleujutused, erosioon, merepinna tõus ja äärmuslikud ilmastikunähtused. Need mõjud on kaugeleulatuvad ning juba muudavad rannikukogukondade elu ja elatusvahendeid. Euroopa Liidus on hinnanguliselt 13 miljonit inimest ümberasumisohus, kui merevee tase tõuseb ühe meetri võrra, kusjuures tegevusetuse arve on kuni 6 miljardit eurot aastas. EL, olles teadlik nendest arvukatest ja tundlikest küsimustest, on eelkõige 2002. aasta soovituse kaudu edendanud rannikualade integreeritud ja valdkondadevahelist majandamist ning piiriülest koostööd. Rannikualade integreeritud majandamist käsitlev soovitus ja Vahemere Barcelona konventsiooni rannikualade integreeritud majandamist käsitleva protokolli ratifitseerimine 2010. aastal pakuvad ühtlustatud poliitikavahendeid, mis hõlbustavad integreeritud poliitika rakendamist. Sellega seoses ja integreeritud merenduspoliitika laiemas raamistikus on Euroopa Komisjon käivitanud ja rahastanud mitmeid projekte ja algatusi, mis seda lähenemisviisi toetavad või näitlikustavad. Programm LIFE (ELi keskkonna rahastamisvahend) on üks peamisi ELi rahastamisvahendeid, millega toetatakse rannikualade integreeritud majandamise konkreetsete projektide vastuvõtmist ja rakendamist ning rannikualade majandamise parimate tavade väljatöötamist. Käesolevas aruandes antakse ülevaade mitmesugustest LIFE-projektidest, mis aitavad kaasa rannikukeskkonna tundmisele, kaitsele ja säästvale kasutamisele. Selles tuuakse näiteid selle kohta, kuidas poliitika on Euroopa rannikupiirkondade hüvanguks tegelikkuses toiminud. Pärast rannikualade integreeritud majandamise poliitikaraamistiku tutvustamist keskendutakse aruandes eelkõige järgmiste küsimuste analüüsile (sealhulgas asjakohaste juhtumiuuringute kirjeldusele): - rannikualade majandamise rakendamine; - rannikualasid mõjutav tegevus; - säästev laevandus ja sadamad; - kliimamuutustega kohanemine rannikualadel; - rannikukeskkonna parandamine; - Rannikualade elupaikade integreeritud meetmed. Rannikualade haavatavus kliimamuutuste mõju suhtes on ajendanud ELi alustama rannikualade integreeritud majandamist käsitleva soovituse läbivaatamist, et edendada suuremat keskendumist kliimamuutustega kohanemisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Mitmed lõpuleviidud ja jätkuvad LIFE-projektid pakuvad kasulikke õppetunde rannikualade integreeritud majandamise protsessi jaoks selles valdkonnas. Näiteks projektid, mis näitavad, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kliimamuutuste andmeid ja stsenaariume kaasata rannikualade riskide kaardistamisse ja pikaajalisse planeerimisse; või projektid, millega võetakse meetmeid seoses soolase vee sissetungiga, tehes koostööd loodusega, mitte looduse vastu, et tugevdada rannikuökosüsteemide ja -kogukondade vastupanuvõimet. Teadmistepõhine lähenemisviis, mis hõlmab kõiki peamisi sidusrühmi, on olnud programmi LIFE projektide jõupingutuste oluline osa.