Vaimne tervis ja kliimamuutused: Poliitikaülevaade

Kliimamuutused on kasvav ülemaailmne kriis. Selle ulatus on juba tohutu ja tegevusetusega kasvab see jätkuvalt. Selle tulemuseks on nii akuutsed ohud, nagu orkaanid, üleujutused ja metsa- või maastikupõlengud, kui ka aeglasemad ohud, nagu ökosüsteemi muutused, toiduga ja veega kindlustamatus ning koha ja kultuuri kadumine. 

Kliimamuutused on üks paljudest ülemaailmsetest keskkonnaohtudest. Jätkusuutmatu inimtegevuse, näiteks raadamise, ökosüsteemide seisundi halvenemise ning elurikkuse vähenemise ja kadumise ning fossiilkütustest sõltuva majanduse mõju põhjustab vee- ja toiduga kindlustamatust, õhusaastet ning maa, jõgede ja ookeanide saastumist. Kõigil neil on mõõdetav kahjulik mõju inimeste tervisele, vaimsele tervisele ja heaolule ning need süvendavad veelgi kliimaalast hädaolukorda.

Loodus ei ole mitte ainult inimeksistentsi jaoks hädavajalik, vaid paljud selle funktsioonid ja panused on asendamatud. 

Uurides nende muutuste mõju üksikisikutele ja kogukondadele, on teadlased ja rahvatervise ametnikud keskendunud suures osas füüsilisele tervisele. Kliimamuutused süvendavad aga ka paljusid vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete probleemide sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid riskitegureid ning võivad põhjustada emotsionaalset stressi, uute vaimse tervise seisundite tekkimist ja nende seisunditega juba elavate inimeste olukorra halvenemist. Seetõttu on selleks kasvavaks hädaolukorraks valmistumisel ja sellele reageerimisel üha suurem vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (MHPSS) järele. Selles kontekstis on käesolev WHO aruanne poliitikaülevaade vaimse tervise ja kliimamuutuste vahelisest seosest.