Kliimamuutustest tingitud aflatoksiinide tekke modelleerimine, prognoosimine ja kaardistamine ELis

Maisi saastumine aflatoksiiniga (AF) on ülemaailmse tähtsusega. Aspergillus flavus ja A. parasiticus on peamised seened, mis vastutavad automaatteravustamise tootmise eest.

Praeguse kirjanduse põhjal ei peeta automaatteravustamist nisu ja riisi puhul saagikoristuse ajal probleemiks ning andmeid aspergilli nisu ja riisi vastasmõju kohta põllul ei leitud. Koguti andmeid A. flavus’e ja A. parasiticus’e arengut mõjutava mõju kohta maisile ja maisiteradele saagikoristuse ajal; A. parasiticus’e ja AFB2-G1-G2 andmed ei olnud siiski piisavad edasiseks kasutamiseks ennustavas modelleerimises. Seega töötati välja mudel, et prognoosida A. flavus’e põhjustatud AFB1 saastumise ohtu maisis saagikoristuse ajal ning kohandada seda täiendavalt nisule ja riisile kui peremeeskultuuridele.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus esitas andmebaasi keskmiste päevaste temperatuuride kohta maisi, nisu ja riisi tärkamise, õitsemise ja koristamise ajal. Ilmageneraatorilt LARS saadud meteoroloogilisi andmeid (temperatuur, suhteline niiskus ja vihm) kasutati sisendina põllukultuuride fenoloogia ja A. flavus'e käitumise modelleerimisel.

Väljund kavandati 50 × 50 km skaalal kogu Euroopa territooriumil ja see loodi 100 aasta jooksul kolmes erinevas kliimastsenaariumis (praegune ning A2 ja B2 süžeeskeem või valitsustevahelise kliimamuutuste rühma pakutud +2 °C ja +5 °C stsenaariumid).

Prognoosid näitasid aastaaegade lühenemist ning õitsemis- ja saagikoristuskuupäevade pikenemist, mis tõi kaasa põllukultuuride kasvualade laienemise ELi põhjaosa suunas, peamiselt maisi ja riisi puhul, kuna nendes piirkondades võib toimuda varasem valmimine.

A. flavus’ega saastumise oht maisi puhul eeldatavasti suureneb nii +2 °C kui ka +5 °C stsenaariumi korral ning nisu puhul on see väga väike ja riisi puhul puudub. Arutati tulemusi ja esitati soovitusi AF-riske käsitlevate andmete kogumise ja ennetusmeetmete kohta.