Sava vesikonna praeguse ja tulevase maakasutuse ja kliima veenõudluse ja -kättesaadavuse stsenaariumide modelleerimine

170 30-aastaste perioodide simulatsioone LISFLOODi veevarudega koos erinevate maakasutuse muutuste ja kliimamuutuste kombinatsioonidega on hinnatud seoses nende mõjuga vee, toidu, energia ja keskkonna vahelisele seosele Sava vesikonnas.
Sava vesikonna puhul leidsime selles uuringus, et intensiivsem niisutatud põllumajandus võib põllukultuuride saagikust märkimisväärselt suurendada, kuid selle saavutamiseks ei ole piisavalt veevarusid. Kui niisutamine suureneks järsult, mõjutaks see negatiivselt ka teisi sektoreid, näiteks energiasektorit (jahutusvee väiksem kättesaadavus, mõnikord võib vesi toota vähem hüdroenergiat), navigeerimist (sagedasem ja väiksem vooluhulk) ning keskkonda (keskkonnatingimuste või minimaalse vooluhulga tingimuste rikkumine).
Mõju veevarudele oleks suurem, kui suurendataks niisutamist, et suurendada näiteks maisi saagikust. See suurendaks veenõudlust 2216 miljonilt kuupmeetrilt aastas 3337 miljoni kuupmeetrini aastas. Üldine veenõudlus Sava vesikonnas suureneks veelgi ligikaudu 6000 miljoni kuupmeetrini aastas, kui ühendada nii suurenenud niisutus- kui ka kliimaprognoosid aastani 2100. Maisi keskmine simuleeritud saagikus võib suureneda 5,7 tonnilt hektari kohta praegustes tingimustes 9,9 tonnile hektari kohta suurema ja optimaalse niisutuse korral. Niisutuse oluline suurenemine, mis tooks kaasa ka põllukultuuride saagikuse olulise suurenemise, põhjustaks Sava vesikonna osades veenappuse. Samuti ei ole lihtsalt piisavalt vett, et niisutada kõiki alasid, mis on põllukultuuride kasvuks piiratud veega.

Olemasolevad niisutuskavad ja varem niisutamiseks varustatud alade niisutamine (FAO andmetel) tunduvad veevarude seisukohast teostatavamad.
Prognooside kohaselt jäävad üleujutuste tipud Sava vesikonna maakasutuse prognoositavate muutuste tõttu kuni 2050. aastani muutumatuks. Kliimamuutuste prognoosides simuleerime siiski üleujutuste tipptasemete üldist suurenemist 13 % võrra ajavahemikul 2011–2040 ja 23 % võrra ajavahemikul 2071–2100.
2011.–2040. aasta stsenaariumide puhul vähenevad jõgede vähesed vooluhulgad mõõdukalt. Sajandi 2071-2100 lõpuks prognoositakse väikese vooluhulga väärtuste mõõdukat suurenemist võrreldes kontrolli 1981-2010 kliimaga. Liigne niisutamine tooks kaasa väikese vooluhulgaga ärajuhtimise olulise vähenemise 50–60 % võrra. Mis puutub ökoloogilistesse vooluhulkadesse, siis võib teha sarnaseid tähelepanekuid.
Need suundumused võivad mõjutada laevaliiklust
Sava jõel.
Prognoositakse, et vee
kättesaadavus energia tootmiseks – hüdroenergia ning jahutusvesi soojus- ja tuumaelektrijaamades – väheneb 2030. aastaks keskmiselt 3,3 % RCP4.5 alusel, samas kui RCP8.5 tooks kaasa 1,3 % kasvu. Sajandi lõpu simulatsioonid annavad RCP4.5 puhul 17,6% kõrgema Q50 ja RCP8.5. puhul 23,1% kõrgema Q50. Liigne niisutamine võib mõjutada vee kättesaadavust elektri tootmiseks, eriti soojuselektrijaamade jahutamiseks. Hüdroenergiamahutid võiks muuta multifunktsionaalseteks mahutiteks, mis täidaksid ka allavoolu niisutamise ja üleujutuste ohjamise vajadusi ning täidaksid seega mitut eesmärki.