Sava vesikonna praeguse ja tulevase maakasutuse ja kliimaga seotud veenõudluse ja kättesaadavuse stsenaariumide modelleerimine

170 Simulatsioonid LISFLOODi veevarudega 30-aastastel perioodidel koos erinevate maakasutuse muutuste ja kliimamuutuste kombinatsioonidega on hinnatud nende mõju vee, toidu, energia ja keskkonna vahelisele seosele Sava vesikonnas.
Sava vesikonna puhul leidsime selles uuringus, et intensiivsem niisutatud põllumajandus võib põllukultuuride saagikust märkimisväärselt suurendada, kuid selle realiseerimiseks ei ole piisavalt veevarusid. Kui niisutamist drastiliselt suurendada, mõjutaks see negatiivselt ka teisi sektoreid, näiteks energiasektorit (jahutusvee kättesaadavuse vähenemine, võimalik, et vähem vett toodab mõnikord hüdroenergiat), navigeerimist (sagedamad ja väiksema vooluhulgaga) ja keskkonda (keskkonna- või minimaalse vooluhulga tingimuste rikkumine).
Mõju veevarudele oleks suurem, kui suurendataks niisutamist, et suurendada näiteks maisi saagikust. See tooks kaasa veenõudluse suurenemise 2216 miljonilt kuupmeetrilt aastas 3337 miljonile kuupmeetrile aastas. Üldine veenõudlus Sava vesikonnas suureneks veelgi, ulatudes ligikaudu 6000 miljoni kuupmeetrini aastas, kui kombineerida nii suurenenud niisutust kui ka kliimaprognoose kuni 2100. aastani. Maisi keskmine simuleeritud saagikus võib suurenenud ja optimaalse niisutamise korral suureneda praeguselt 5,7 tonnilt hektari kohta 9,9 tonnini hektari kohta. Niisutuse oluline suurendamine, mis tooks kaasa ka põllukultuuride saagikuse olulise suurenemise, tooks kaasa veepuuduse Sava vesikonna osades. Samuti ei ole lihtsalt piisavalt vett, et niisutada kõiki alasid, mis on põllukultuuride kasvuks piiratud veega.

Olemasolevad niisutuskavad ja varem niisutusseadmetega varustatud alade niisutamine (FAO kohaselt) tundub veevarude seisukohast teostatavam.
Prognooside kohaselt ei muutu Sava vesikonnas kuni 2050. aastani prognoositavate maakasutuse muutuste tõttu üleujutuste haripunktid. Kliimamuutuste prognoosidega simuleerime siiski üleujutuste tippude üldist suurenemist 13% võrra ajavahemikul 2011–2040 ja 23% võrra ajavahemikul 2071–2100.
Jõgede väike vooluhulk väheneb mõõdukalt 2011.–2040. aasta stsenaariumide puhul. Sajandi lõpuks 2071-2100 prognoositakse, et madala vooluhulga väärtused suurenevad mõõdukalt võrreldes kontrolliga 1981-2010 kliimaga. Liigne niisutamine tooks kaasa vähese vooluhulgaga heite olulise vähenemise 50–60 % võrra. Samasuguseid tähelepanekuid võib teha ka ökoloogiliste vooluhulkade kohta.
Need suundumused võivad mõjutada laevaliiklust
Sava põhijõel.
Energia tootmiseks vajaliku
vee – hüdroenergia ning soojus- ja tuumaelektrijaamade jahutusvee – kättesaadavus peaks RCP4.5 kohaselt vähenema 2030. aastaks keskmiselt 3,3 %, samas kui RCP8.5 tulemusel suureneks see 1,3 %. Sajandi lõpu simulatsioonid annavad 17,6% kõrgema Q50 RCP4.5 jaoks ja 23,1% kõrgema RCP8.5 jaoks. Liigne niisutamine võib mõjutada vee kättesaadavust elektri tootmiseks, eriti jahutavate soojuselektrijaamade jaoks. Hüdroenergiareservuaarid võiks muuta multifunktsionaalseteks reservuaarideks, mis teenindaksid ka allavoolu niisutusvajadusi ja üleujutuste ohjamist ning täidaksid seega mitut eesmärki.