Ookeani hapnikutustamine: kõigi probleem

Ookean moodustab 97% planeedi füüsilisest elamiskõlblikust ruumist ja on keskse tähtsusega kogu elu säilitamiseks Maal. Alates 2000. aastast on tehtud märkimisväärseid ja pühendunud jõupingutusi, et suurendada teadlikkust ja arusaamist kasvuhoonegaaside heite tagajärgedest ookeanidele. Inimtegevuse tagajärjel tekkiv süsinikdioksiid viib ookeani happelisematesse tingimustesse. Alles viimasel kümnendil on hakatud laialdasemalt tunnistama, et süsinikdioksiidi ja muude tugevatoimeliste kasvuhoonegaaside mõju Maa atmosfäärile mõjutab märkimisväärselt ka maailmamere temperatuuri. Merevee soojendamine ja järkjärguline hapestumine ei ole ainsad suured ülemaailmsed tagajärjed, mis kaasnevad kasvuhoonegaaside heitega merepiirkonnas. Juba aastakümneid on teada, et toitainete äravool põllumajandusest põhjustab hapnikuvaeste tsoonide moodustumist meres, kuna elu andvat hapnikku kasutatakse veesambas ja merepõhjas. Seda nähtust nimetatakse ookeanide hapnikutustamiseks. Ookeani hapnikutustamine: igaühe probleem räägib ookeanide hapnikutustamisest tingitud muutuste ulatusest ja olemusest.

Käesolevas IUCNi aruandes antakse ülevaade ookeanide hapnikutustamisest, selle tähtsusest ja seosest kliimamuutustega ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil. Hapnikutustamise tagajärgi uuritakse, võttes arvesse erinevaid mereökosüsteeme ja bioloogilisi kooslusi, samuti ookeanide, inimkogukondade ja majandustegevuse (kalandus) pakutavaid ökosüsteemi teenuseid. Lõpuks on aruande viimases osas esitatud ookeani hapnikusisalduse vähenemisega kohanemine ja lahendused.