Rannikualade teabesüsteemide võimalused

2011. aastal algatas Euroopa Komisjon rannikualade integreeritud majandamist käsitleva ELi soovituse läbivaatamise, et esitada järelmeetmete ettepanek. Koostati mõjuhinnang, et uurida rannikualade integreeritud majandamisega seotud ELi tulevaste meetmete vajadusi ja võimalusi ning hinnata võimalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tagajärgi, mis võivad kaasneda Euroopa Komisjoni kavandatud uute algatustega. See oluline tegevus hõlmas mitmesuguseid algatusi, sealhulgas uuringut „Options for coastal information systems“. Üks peamisi väljakutseid rannikualade integreeritud majandamise rakendamisel on eri teabeallikate ja eri liiki teabe integreerimine, et paremini mõista rannikualade protsesse ja dünaamikat ning töötada välja stsenaariumid rannikualade eri kasutusviisidest tulenevate võimalike mõjude paremaks hindamiseks ja nõuetekohaseks haldamiseks. Selles raamistikus on rannikualade integreeritud planeerimise ja majandamise, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise toetamise ja rakendamise põhielemendid asjakohaste andmete kogumine ja nõuetekohane struktureerimine, läbipaistev ja kergesti kättesaadav teave otsustajatele ja sidusrühmadele, kodanike piisav teavitamine, teabe jagamine, andmete ja teabe tõhus ja konkreetne kasutamine poliitikas ja otsuste tegemisel. Teabevahendite (rannikualade infosüsteemid) levitamine, edasiarendamine (sealhulgas innovatsioon) ja tegelik kasutamine võib seega konkreetselt parandada rannikualade integreeritud majandamise rakendamist Euroopas; see on tõepoolest üks ELi rannikualade integreeritud majandamisega seotud poliitika strateegilisi eesmärke. Uuringu eesmärk oli aidata kaasa selle üldeesmärgi saavutamisele, eelkõige määrates kindlaks rannikuteabesüsteemide peamised struktureerimisnõuded ja nendega seotud poliitikavalikud, mis võivad oluliselt parandada toetust rannikualade integreeritud majandamise rakendamisele teaduslike andmete, funktsioonide, vahendite ja mehhanismide kaudu. Sellele eesmärgile vastamiseks korraldati uuring kolmes peamises tehnilises tegevuses. Esimeses käsitleti SRÜ illustratiivsete juhtumite ülevaadet ja põhjalikku analüüsi, et kirjeldada olemasolevate operatiivsüsteemide põhiomadusi, nendega seotud tugevaid ja nõrku külgi ning lünki rannikualade integreeritud majandamise toetamisel, võttes arvesse ka kliimamuutustega seotud aspekte. Teine tegevus kujutab endast uuringu tuuma; ülesande tulemuste ja muu olulise panuse põhjal oli selle tegevuse eesmärk teha kindlaks poliitikanõuded ja nendega seotud poliitikavalikud, et parandada side- ja infosüsteemi toetust rannikualade integreeritud majandamise protsesside levitamisele ja rakendamisele eri tasanditel. Sama tegevusega hinnati poliitikavalikuid eeldatava (otsese ja kaudse) kasu ja kulude või negatiivse mõju seisukohast. ja 2. ülesande tegevused hõlmasid sidusrühmade kaasamist ja osalemist (3. ülesanne) seoses uuringu eri etappidega. See ülesanne hõlmas eelkõige sidusrühmade seminari korraldamist Marseille’s 6. mail 2011.