Üleeuroopaline metsa- ja maastikupõlengute riskihindamine

Metsa- ja maastikupõlengud võivad avaldada pikaajalist mõju sotsiaalsetele, keskkonna- ja majandussüsteemidele. Kliimamuutuste, inimtegevuse ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise kontekstis on äärmiselt oluline teha ruumiliselt kindlaks metsatulekahjudest tulenevad riskid, edendada paremaid tulekahjude ohjamise poliitikavahendeid ja töötada vastavalt välja leevendusstrateegiad. Probleemi keerukust arvestades on metsa- ja maastikupõlengute riski hindamise ulatus ja meetodid riigiti siiski väga erinevad, mistõttu ei ole piirkondlikud/riiklikud lähenemisviisid alati võrreldavad. Need ebaühtlased lähenemisviisid keskenduvad arusaadavalt vastavatele huvipakkuvatele piirkondadele ja neid mõjutavad iga riigi eripärad. Praegu kokkusobimatute lähenemisviiside integreerimiseks on vaja metsa- ja maastikupõlengute riskihindamise ühtlustatud menetlusi üleeuroopalisel tasandil, tõhustades ennetus-, valmisoleku- ja piiriüleste tuletõrjemeetmete kavandamist ja koordineerimist, et leevendada metsa- ja maastikupõlengute kahjulikku mõju. Üleeuroopalise lähenemisviisi väljatöötamine tuleneb mitmest ELi määrusest, milles nõutakse, et Euroopa Komisjonil oleks ulatuslik ülevaade metsa- ja maastikupõlengute ohust Euroopas, et ta toetaks oma liikmesriikide meetmeid ja tagaks metsa- ja maastikupõlengutega seotud ELi õigusaktide rakendamise vastavuse. Euroopa jäätmetekke vähendamise kokkuleppe käsitamine metsa- ja maastikupõlengute ohu kombineeritud mõjuna haavatavates piirkondades asuvatele inimestele, ökosüsteemidele ja kaupadele kajastab selgelt riskimõõtmete ja ebakindluse allikate paljusust.