Prioriteedid tervise kaitsmiseks kliimamuutuste eest WHO Euroopa piirkonnas: hiljutine piirkondlik tegevus

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et kliimamuutused mõjutavad tervist. Tervishoiusüsteemid tuleb ette valmistada ja järk-järgult kohandada kliimamuutuste, sealhulgas äärmuslike ilmastikunähtuste mõjuga.

Fossiilkütuste põletamine kui kliimamuutuste põhjustaja põhjustab tohutut haiguskoormust. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine kõigis sektorites toob omakorda kasu tervisele. Kui kõik riigid täidavad 2030. aastaks Pariisi kokkuleppe, võib välditavate enneaegsete surmade arv kogu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonnas ulatuda 138 000-ni aastas.

Mitmed rahvusvahelised raamistikud edendavad riikide suuremat pühendumist vajalike kohanduste rakendamisele tervishoiusektoris ja tervisekaalutluste käsitlemisele muude sektorite kohanemismeetmetes. WHO on saanud oma liikmesriikidelt volitused leida lahendusi ja aidata ennetada või vähendada tervisemõju, sealhulgas kliimamuutustest tulenevat mõju.

Riikide valitsused jätkavad rahvatervisega seotud kohanemismeetmete kehtestamist, mis on tervishoiutöötajatele kliimamuutustega võitlemise aluseks ja ajendiks. Tõhus riiklik reageerimine kliimariskidele nõuab praeguste ja eeldatavate ohtude strateegilist analüüsi. Tervishoiutöötajad peavad etendama ennetavat rolli tervisealaste argumentide ja tõendite edendamisel kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist käsitlevate riiklike meetmete sõnastamisel. Selleks tuleb veelgi tugevdada riikide suutlikkust teha kindlaks kliimamuutustest tulenevad kohalikud terviseriskid ja nendega tegeleda ning töötada integreeritud lähenemisviiside abil välja, rakendada ja hinnata tervishoiule suunatud sekkumisi. Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste ja keskkonnasäästlike tervishoiuasutuste ehitamine on tervishoiusektori juhtpositsiooni oluline tugisammas kliimamuutustega tegelemisel.