Rahvatervise kohanemine kliimamuutustega OECD riikides

Uuringus analüüsitakse riigi juhtimise rolli tervishoiusektori ettevalmistamisel kliimamuutusteks. Hõlmatud on kuus Euroopa riiki: Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Šveits ja Ühendkuningriik. Autorid uurivad tervishoiualase kohanemise kolme peamist mõõdet riiklikul tasandil:

• valdkondadevaheline koostöö,
• vertikaalne koordineerimine
• riiklik tervishoiualase kohanemise kavandamine.

Lisatud on praktilised näited uuritud riiklikest juhtimissüsteemidest. Süstemaatilise veebiotsingu, (riikide endi) aruandluse ja sisuanalüüsi kaudu koguti kokku 175 kliimamuutustega kohanemise algatust. Välistatud olid muu hulgas algatused, milles ei keskendutud selgelt ei tervisele ega CCA-le.

Peamised järeldused on järgmised:

1. peaaegu pooled riikliku tasandi algatustest käsitlevad tervist üldiselt, st ei kasuta ära konkreetseid terviseriske, millest ...
2. enim tähelepanu pööratakse nakkushaigustele ja soojusega seotud riskidele
3. kohalikud omavalitsused seevastu tegelevad üleujutus- ja tormiohuga, kuid vaevalt nakkushaigustega
4. tavaliselt jagunevad riigi tasandil võetavad kliimamuutustega kohanemise meetmed 2:1 eeltöö (st kliimamuutustega kohanemiseks pinnase ettevalmistamine) ja tegelike rakendusmeetmete vahel.
5. riikide valitsusi piiravad sageli vastuolulised või killustatud institutsioonilised korraldused ning vähene poliitiline ja/või avalik prioriseerimine;
6. puudub hõbekuul kulude jagamise kokkuleppe juhtimiseks tervishoiusektoris, vaid pigem riigipõhine pädevuste ja ressursside nõuetekohane jaotamine ja koordineerimine sektorite, juhtimistasandite ja kohanemiskategooriate vahel.